Loe Eesti seakasvatajate avalikku pöördumist valitsusele

Juba 2012. aasta kevadest oli Venemaa keelanud elussigade impordi EL-st ja hetkel on Venemaale võimalik EL-st eksportida ainult üle 80 kraadise kuumtöötlusega sealihatooteid. Selliste toodete hulk on väga piiratud. EL jaoks on Venemaa ülioluline ekspordimaa. Aastane ekspordimaht on suurusjärgus 750 miljonit kg/aastas ja oluline on võimalus realiseerida rümba osi ja kaasnevat toodangut, millel EL-s nõudlus puudub ja see võimaldab rümpa efektiivsemalt väärindada.

Veebruari teiseks pooleks on olukord EL seakasvatuses muutunud ülimalt keeruliseks ja hinnalangus on olnud väga järsk. Eestis on näiteks elussigade hind ekspordiks langenud veerandi võrra võrreldes veebruari-märtsi tavaolukorraga.

Leiame, et Eesti seisukohast on olukord ülimalt ärevusttekitav.

Seakasvatus on meile traditsiooniline ja oluline põllumajandusharu, meie toodang ületab tarbimist ning sead ja sealiha on seega oluline eksportkaup. Praegune olukord ei ole seakasvataja seisukohast jätkusuutlik ja viib pikemal kestmisel dramaatilise sealiha tootmise vähenemiseni Eestis.

Realistlikuks on muutumas stsenaarium, kus mõne kuu möödudes osa EL riike saavad jälle õiguse Venemaale sealiha müüa, kuid Eesti jääb siiski riikide hulka, kust eksport Venemaale on keelatud. Pikemas perspektiivis tähendab see seakasvatuse hääbumist Eestis, sest EL sees muutub konkurents ekspordieelisega maade suhtes võimatuks.

Lisaks kaubanduspiirangutele ei saa unustada reaalset ohtu farmidele haiguse enda võimaliku leviku poolt. Praeguseks on haiguspuhangud toimunud Venemaal (ca 200 km Eesti piirist) ning Leedus (metssigadel, ca 400 km Eesti piirist). Seakasvatajate endi ülesandeks antud olukorras on kõigi bioohutuse meetmete range järgimine vältimaks haiguse pääsu Eesti seafarmidesse. Samas on üldtunnustatud fakt, et sigade aafrika katku levikul mängib olulist rolli suur metssigade populatsioon. Metssigade lisatoitmist peetakse eriti oluliseks haiguse levikut kiirendavaks teguriks.

Eelnevale toetudes leiame, et EV seisukoht ja tegevusplaan selles kriitilises olukorras peab toetuma järgnevale:

- Praegused Venemaa ekspordikeelu meetmed on ebaproportsionaalsed ja Eesti suhtes ebavajalikud.

- Eesti peab seisma EL-s selle eest, et liikmesriikidele ei kohandataks ebavõrdseid konkurentsitingimusi ja et kaubandussuhetes Venemaaga esineks EL ühtsena.

- Eestil tuleb Euroopa Komisjonis ja koostöös teiste liikmesriikidega aktiivselt olukorra lahendamise eest seista.

- Käesolevas turuolukorras tuleb operatiivselt kasutada eraladustamise toetuse meedet.

- Tuleb peatada metssigade lisatoitmine Eesti territooriumil kuni sigade aafrika katku levik on riigi piiride lähistelt taandunud.

- Metssigade arvukust Eestis on vaja vähendada minimaalselt 20% võrra läbi täiendava küttimise.