Hansaplanti tegevjuht: Majanduslik edu sõltub ilmastikust

Suuremate aianduskeskuste Hortes ja Hansaplant jaoks on viimased aastad olnud küllaltki edukad. Tallinna piiril Pärnu maanteel asuva Hortese (AS Trigon Gardening) turundusjuhi Sig­re Parmi sõnul on edu taganud mitmete faktorite koosmõju.

“Meil käib märgatavalt rohkem kliente, sest oleme laiendanud oluliselt oma tootevalikut, mis muutub olenevalt hooajast. Kindlasti ei ole Hortes selline sesoonne aiapood, nagu mitmed meie kevaditi elavnevad konkurendid turul. Meile tasub sisse astuda aasta läbi, sest näiteks kodukauba valik sügistalvisel perioodil laieneb oluliselt,” märkis Parm.

Talviti saabub aianduskeskustele majandussurutis

Kiili vallas tegutseva Hansaplanti tegevjuhi Indrek Naudi sõnul on majandustulemused kogu aiandussektoris sõltuvad Eestis ikkagi suuresti ilmastikutingimustest. “Põhimõtteliselt saabub igal talvel aiandussektoris masu ja kohanemisperiood. Sellega on arvestatud. Iga ettevõte on valmis hooajaliselt muutuvates tingimustes tegutsema. Vastasel juhul on ta kadunud,” lausus ta.

Naudi sõnul oli tänavune talv aga võrdlemisi soe ning kevad varajane, mis tähendab, et aianduskeskustel ja teistel aianduskaupade müüjatel on müügitulemused head. “Selle aasta esimese kvartali müügitulemused on olnud ootustele vastavad ja isegi ületavad neid, kuid tibusid loetakse sügisel, ootame paar järgmist kvartalit ära,” lausus ta.

Näiteks mullu oli käibe kasv jaemüügis 10 protsenti, kuid see jäi veidi planeeritule alla – selles oli süüdi aga jälle pikk ja külm kevad, mis ei soosinud taimede müüki. Tänavu loodetakse käivet mullusega võrreldes kasvatada umbes 15 protsenti.

Indrek Naudi sõnul on Hansaplant juhtpositsioonil kõiges, mis puudutab aiandust: erinevaid õuetaimi, istikuid, puid, aiakaupu. “Rohkem on sellel aastal rõhku pandud kodukaupade ja eriti sisustuskaupade sortimendi täiustamisele ja uuendamisele. Hansaplant laiendab seda osa aianduskeskuses veelgi.”

Hortes näeb enda eelisena turul kindlasti aga seda, et neil on avatud Eesti suurim lemmikloomaosakond koos butiigiga KUUT. Turundusjuht Sigre Parmi kinnitusel eristab neid Eesti turul  eelkõige emotsionaalne ostukeskkonna atmosfäär. “Meie kliendid oskavad seda hinnata, veetes meie keskuses rohkem aega ning see väljendub ka kõrgemas ostuvalmiduses ja toekamas ostukorvis,” rõhutas ta.

Konkurentsis püsimiseks on vaja pidevalt eristuda

Mitte kõigi jaoks pole viimased aastad olnud siiski nii edukad. Harku vallas asuv Cerese aianduskeskus oli omamoodi teerajaja selles valdkonnas. Ceres Hortus OÜ juhatuse liikme Enn Tampere sõnul nad enam ise aga aktiivselt turul ei tegutse. “Firma iseenesest pole kuskile kadunud, müüme varusid ja vaatame, kuidas edasi,” selgitas ta. Müügiks on erinevad istikud, jaemüük toimub Juhani Puukooli vahendusel.

Mis omal ajal valesti läks? “Ütleme nii, et me ei suutnud õigel ajal laieneda. Olime esimene suur aianduskeskus, aga asukohalt mitte kõige parem. Inimesed hakkasid näiteks Horteses käima. Ei olnud mõtet rekonstrueerima hakata, odavam oli taanduda.” Samas ei välista ta, et nad kunagi naasevad.

Cerese aianduskeskuses end sisse seadnud Juhani Puukool (Plantex AS) on keskendunud istikutele. Istikuärid on neil ka Tartus, Tallinnas, Jõhvis ning Lagedil. “Meie kaubavalik on rikkalik, kuid samas spetsiifiline. Lisaks istikutele on meil olemas kõik istutamiseks vajalik – mullad, väetised, labidad, rehad, istutuspostid, kiled, peenrakatted ja muu,” lausub tegevjuht Ivar Lepmets, lisades, et nende tüüpiline klient on aianduses kogenud. “Tal on juba palju kogemusi püsikute, rooside ja viljapuudega, ja tal ei ole enam aias vaba ruumi, et midagi istutada – uusehitusi ju ei ole. Seetõttu on igal hooajal vaja midagi uut: hea oleks, kui see uus on külmakindel, söödav, mida ei peaks lõikama, kujundama, mis oleks ilus aprillist oktoobrini ja mida naabril kindlasti ei ole.” Selleks on tema sõnul lähiaastatel plaanis suurendada käivet ja kasumit uute toodete, parema kvaliteedi ning efektiivsema tootmise arvel.

Ehituspoed on järjest suuremateks konkurentideks

Aianduspoode on turul palju – lisaks omavahelisele konkureerimisele konkureeritakse aga ka ehituspoodidega, kes tegelevad üha agaramalt aiandustarvete müügiga. 

Hansaplanti tegevjuhi Indrek Naudi kinnitusel on konkurents turul tugev ja seda eelkõige Tallinnas: “Teistes Eesti linnades konkurentsist eriti rääkida ei saakski, sest aianduskeskusi praktiliselt pole ja müüjad on väga erineva tasemega.” Ta sõnul paistab siiski kliente praegustele turulolijatele jätkub. “Tarbija jaoks on tugevam konkurents iseenesest positiivne.”

Juhani Puukool tegevjuhi Ivar Lepmetsa sõnul on istikute müük tugevasti seotud ehitusturu arenguga – täpsemalt uusehituste rajamise intensiivsusega. “Paaril viimasel aastal ei ole uusi istikute müügile spetsialiseerunud aianduskeskusi juurde tulnud,” lausus ta.

Samas nentis Lepmets, et aianduskeskused konkureerivad mitte ainult omavahel, vaid ka ehituspoodidega, kellel on tänapäeva Euroopas samasugused võimalused piiramatult odavat istikut sisse vedada. “Meie eelis on see, et kasvatame meie tingimustes vastupidavaid istikuid ise. Eesti sorte ei ole veel võimalik mujalt sisse tuua,” rõhutas ta.

Alternatiivi pakub Prisma

Aianduskeskuste turule on sisenenud ka poekett Prisma. Nende Lasnamäe poe juures on eraldi aianduskeskus, kus müügipinda 400 ruutmeetrit, peagi avatakse aianduskeskus ka Narvas.

“Käesoleval aastal avame esmakordselt ka pea 200ruutmeetrise aiakaupadele eraldatud ala Narva Prismas juures. Plaanime mõlemad aianduskeskused avada mai alguses,” rääkis Prisma pressiesindaja Silver Säga. “Prisma eesmärk ei ole eraldi aiandusosakonda ehitades konkureerida otseselt suurte aianduskaupadele spetsialiseerunud kauplustega. Pigem tahame tulla vastu klientide soovidele ja pakkuda laiemat aiakaupade valikut just hüpermarketis, kust saaks korraga osta kõik vajaliku.” Säga sõnul on aiandusosakonnad rajatud just nende Prismade juurde, kus see ehituslikult võimalik ja nõudlus kõige suurem. Prisma aiandusosakonnad on avatud mai algusest augusti lõpuni

TAUST

Suuremate aianduskeskuste kasum mullu kasvas

AS Ceres

• Müügitulu

2012: 41 755 eurot; 2011: 294 502 eurot

• Kasum

2012: 20 535 eurot; 2011: –83 551 eurot

2012. aasta korralik kasum tulenes varude realiseerimisest: istikute ja rullmuru müük. Investeeringuid ei tehtud.

Hansaplant Hulgi OÜ

• Müügitulu

2011/2012: 2 634 000 eurot; 2010/2011: 2 452 000 eurot*

• Kasum 

2011/2012: 54 000 eurot; 2010/2011: –22 000 eurot

* Majandusaasta on juulist juunini.

AS Plantex (Juhani puukool)

• Müügitulu

2012: 2 678 550 eurot; 2011: 2 230 852 eurot

• Kasum

2012: 404 754 eurot; 2011: 169 632 eurot

AS Trigon Gardening (Hortes)

• Müügitulu

2012/2013: 4 209 955 eurot; 2011/2012: 3 936 639 eurot*

• Kasum 

2012/2013: 294 512 eurot; 2011/2012: 223 652 eurot

   * Majandusaasta on juulist juunini.