Põlluinfo: Nälkjad ja teod ründavad põlde

Nälkjad on ööloomad ja seega toimetavad nad pimedas. Päeval varjuvad nad mullatükikeste, taimejäänuste või muu alla, mis põllul varju annab, seega on neid päeval väga raske leida. Nälkjate leidmiseks on parim aeg põlde kontrollimas käia hommikutundidel. Kuni nelja lehe faasis on taliraps eriti tundlik nälkjate kahjustusele. Nälkjate suhtes pole kaitstud ka taliviljakülvid. Suure arvukuse korral ja soodsates tingimustes kahjustavad nad idanema hakkavat, niiskusest paisunud seemet. Sageli tehaksegi suuremad kahjustused enne tärkamist. Eriti hoolikalt on soovitatav jälgida külve, mis on tehtud minimeeritud harimisviisil.

Nälkjate ja tigude tõrjeks oli/on kasutusel preparaat Mesurol RB 2. Kulunorm 5 kg/ha. Mesurol RB 2 arvati taimekaitsevahendite registrist välja 10. septembril 2014 (k.a). Turustada on seda lubatud kuni 10.03.2015. Kasutada võib kuni 10.09.2015!

Mesurol RB 2 eeliseks on see, et ta on hea peibutustoimega, nälkjatele väga atraktiivne ja ilmastikukindel ning toimib ka madalal temperatuuril ja suurel õhuniiskusel.

Erinevalt tigude tõrje graanulist (sisaldab toimeainet metaldehüüd), mis laguneb päikese käes, kusjuures talirapsi lehestik ei kata veel mullapinda, mis varjaks graanulit päikese eest. Puhas metaldehüüd toimib tigudele nii vahetu kontakti kui ka soolestiku kaudu. Peamine on siiski ärritav toime, mis põhjustab tigudel massilise lima tootmise. Dehüdratatsioon võib kesta vähemalt päeva või rohkemgi. Kui selle aja jooksul sajab vihma või on ööd kasterikkad, taastuvad teo veevarud täielikult. Paremaid tulemusi saadakse, kui töödeldakse niiskel õhtul, millele järgneb kuiv soe päev. Tigude tõrje graanulite kasutamise kulunorm rapsil on 3kg/ha.

Lisaks eelnimetatutele on lubatud kasutada Sluxx HP, mis sisaldab raudfosfaati 30 g/kg-s. Sluxx HP on söötmürk. Kohe pärast toote allaneelamist lõpetavad nälkjad ja teod söömise, tagades sellega taimedele kohese kaitse. Sluxx HP on vihmakindel ning ei ole kahjulik vihmaussidele ega siilidele. Kulunorm 7 kg/ha. Katsetes on osutunud raudfosfaat sama efektiivseks kui metaldehüüdil põhinevad preparaadid.

Mis väetist taliraps vajab?

Kuna talirapsil on saabunud või kohe kohe saabumas kasvuregulaatorite kasutamise aeg, siis kasvuregulaator-fungitsiidiga on hea anda koos mõnda leheväetist. Lehe kaudu antavate väetiste andmine sõltub nende elementide sisaldusest mullas, samuti kohalikest tingimustest, mis mõjutavad nende kättesaadavust taimedele. Mullaanalüüsiga on võimalik vajadus välja selgitada.

Talve ja külmakindluse seisukohalt on üks olulisemaid elemente kaalium, kuna viimane soodustab suhkrute sünteesi taimedes, tugevdab taimeraku seina ja kudede struktuuri. Seeläbi paraneb vastupanu stressile (nt põud, külm ilm jne), taimed on elujõulisemad ja tugevamad ning seega ka talve- ja külmakindlamad.

Lisaks makroelementidele vajab raps poolmakroelemente nagu väävel, magneesium ja boor ning mikroelemente nagu nt mangaan, molübdeen jt. Boori vajab raps viis korda rohkem kui teravili ning puudus võib avalduda juba rosetistaadiumis. Boor vähendab taimede kadu talvitumisel, soodustab nende kasvu ja suurendab toitainete omastamise võimet ning valmistab ette kiiret kevadist narmasjuurte arengut. Tänu boorile on taimedel rikkalikum õitsemine, ühtlasem valmimine, saagikus ning seemnete õlisisaldus. Booripuudusel varred mõranevad ning lehed on kortsulised, halveneb õitsemine, väheneb kõtrade moodustumine ja täitumine ning raps valmib ebaühtlaselt. Noored lehed on servadelt sissepoole pöördunud, vanemad lehed on muutunud punakasvioletseks. Sügisel võib rapsi booripuuduse vältimiseks anda boori koos põhiväetisega, kuid sageli on rapsi vajadus suurem kui põhiväetises olev elemendi hulk. Sel juhul on soovitatav lisada näiteks koos kasvuregulaatoriga paagisegusse boori sisaldavaid väetisi. Booripuudus on suurem muldades, millel on kõrge kaltsiumi sisaldus ehk kõrge pH-ga muldades. Tingimata tuleks anda boori värskelt lubjatud muldadele. Sageli on õigustatud erinevad mikroväetiste segud, mis sisaldavad peale boori ka teisi toiteelemente, millega rahuldatakse osaliselt ka väävli, magneesiumi, mangaani, molübdeeni jne tarve.

Magneesiumi tarve on rapsil kolm korda suurem kui teraviljadel. Seega sama saagi saamiseks tuleks anda 20-30 kg/ha magneesiumit. Magneesiumipuuduse väliseks tunnuseks on kloroos. Vanematel lehtedel tekib lehtede soonte vahel kolletumine, samuti pruun või purpurne kirme alates lehe servadest. Magneesiumipuudus tekib muldades, mis saavad suures koguses kaaliumväetist ning esineb sageli happelistel ja liivmuldaded.

Väävlit vajab taliraps 3 tonni saagi moodustumiseks 30-40 kg/ha. Väävel soodustab õitsemist, ühtlasemat valmimist, suurendab terade saagikust ning seemnete õlisisaldust. Väävlipuuduse avastamine hooaja alguses on väga oluline, sest raps on eriti tundlik väävlipuuduse suhtes. Sellega seoses võib tekkida märkimisväärne majandusliku tulu kaotus. Esimene tunnus algab noorematest lehtedest, kus lehed muutuvad kollaseks (marmorjaks), kollasus algab lehe servadest. Teine väga selge tunnus ilmneb õitsemisel, kus õied on väikesed ja kroonlehed kahvatu värvusega. Üldiselt antakse väävelväetis juba koos põhiväetisega, arvestuslikult, et sügisel 1/3 väävli vajaminevast kogusest. Ülejäänud väävel antakse juba kevadel koos lämmastikväetisega.

Praegu pole ka veel hilja lisada pealt lisa-lämmastikku, kui näete, et teraviljavaris on „söönud“ ära rapsile mõeldud osa lämmastikust.

Loe pikemalt SIIT

 

.