Kalev ja Felix vähendasid hübriidautodega kulusid 26%

Alternatiivkütusega sõidukite ja hübriidide puhul peljatakse, et tegemist on mänguasjadega, mis päris maailmas vastu ei pea ning nende kiirendus vastab tasa ja targu sõitva eakama inimese vajadustele. Kasutajad kinnitavad aga vastupidist. „Nagu kõik uued asjad, vajab ka hübriidauto alguses harjumist,“ rääkis ASi Kalev ja ASi Põltsamaa Felix autohankega tegelenud büroojuht Kaire Kattai. Toyota Aurised ja Yarised valiti välja enam kui 144 mudeli ja alamudeli seast 40 kriteeriumi alusel.

Büroojuht märkis, et ka neil leidus umbusklikke, kes arvasid, et hübriid ei pea Eesti talvele vastu. „Millegipärast oli arusaam, et hübriidauto ei liigu edasi, ehk siis sõiduki kiirendus on kehv,“ rääkis ta ja lisas, et nende autopargi põhjal võib küll väita, et mõlemad kartused olid asjata ning 52 hübriidauto kasutajalt pole siiani negatiivset tagasisidet tulnud.

Kui suur on kokkuhoid?„Algselt panime endale eesmärgi vähendada sõidukitega seotud kulusid 20%. Tänase seisuga on mõlema ettevõtte autopargi kokkuhoid üle 26%,“ rääkis Kattai ning lisas, et autopargi vahetusega ollakse väga rahul. Lisaks majanduslikule kokkuhoiule paiskavad 51 uut autot järgmise kolme aasta jooksul keskkonda ligi 262 tonni vähem CO² kui nende vana autopark seda teinud oleks.

Alternatiivkütusega sõidukid Eestis:

* Eestis oli 2014. aasta detsembri lõpu seisuga arvel 1163 elektriautot, nendest registreeriti eelmisel aastal esmakordselt 397* Hübriid-sõiduautosid oli Eestis 2014. aasta novembri lõpu seisuga arvel 1786* Järelpaigaldatud gaasisüsteemidega autod ei ole arvel bensiin-gaas autodena, vaid põhikütuse järgi. 2014. aasta I poolaasta lõpus oli Eestis arvel 3506 erinevat tüüpi gaasiseadmeid kasutavat sõidukit. Täna võib oletada, et gaasiseadmetega varustatud eri tüüpi sõidukeid on arvel ca 4000-4500.7500 sõidukit ehk napilt 1% kõikidest registris olevatest sõiduautodest ja tarbesõidukitest on alternatiivkütusega sõidukid.

Liit: Elektriautod vajavad riigi tuge

Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu tegevjuht Arno Sillat

* Elektriautode ja hübriidide arvu edasine suurenemine on kinni toetuste puudumises.

Mitte üheski riigis ei arene elektriautode võrk täna ilma toetuse või maksusoodustuseta. Ka Eestis on sama seis – peagi antakse üle viimased ELMO toel ette tellitud elektriautod ning uusi tellimusi praktiliselt ei tule.

* Gaasiautodel on paar suuremat takistust.

Tanklate võrk on tõhusalt arenenud LPG (vedelgaas - toim) sõidukitele, samas CNG (surugaas - toim) osas on võrk peaaegu olematu. Lisaks on gaasi puhul levinud mitmed eelarvamused, enamus põhjendamatud. Eelarvamus gaasiaktsiisi võimaliku tõstmise ees on paraku suur ja kahjuks on see oht ka tegelikult olemas. Reaalseks probleemiks on ka gaasiseadmete järelpaigaldajate ebaühtlane kvaliteet, mis on turul usaldamatust tekitanud.

* Kui riigiga oleks võimalik partei- ja koalitsiooniülene kokkulepe gaasiaktsiisi osas, siis ülejäänud eelarvamuste ja probleemidega saaks AMTEL hakkama. Võrdleme siinkohal elektriautode lansseerimist Eesti turule - toetusavaldusi laekus päevas heal juhul üks. AMTELi ja partnerite tõhusa valgustustöö tulemusena laekus toetuste vastuvõtmise viimastel päevadel sadakond avaldust. Sama on tehtav gaasi puhul.

* Eraldi valus probleem on biogaas

. Sellel on omad positiivsed küljed, kuid tänaseni puudub teave (vähemalt ei ole avalikustatud), kui palju see kokku maksma läheb? Kokkuvõttes on alternatiivsete kütuste seis suhteliselt nigel, kuid mitte lootusetu. Riik võiks koos erialaliitudega määratleda reaalsed suunad, mitte pendeldada ühest äärmusest teise.

Lugege seda artiklit pikemalt 26. veebruari Logistika kuukirjast.