Põlluinfo: nädala teemaks põlduba, raps ja mais

Põlduba

Eelmisel nädalal alustati põldoa koristusega, varajased sordid on koristusküpseks saanud. Hilisemate sortide valmimine võib hinnanguliselt võtta nädal või paar, sõltuvalt sordist isegi rohkem aega. Paljudel on aga probleemid ebaühtlase valmimisega ja umbrohtumusega. Lehestikku ei tohi närvutada liiga vara, sest desikandid ei küpseta kultuuri valmis, vaid kuivatavad toored seemned koos kaunaga, seega on oluline, et põlduba oleks desikandi kasutamisel koristusküps. Põlduba saavutab koristusküpse, kui enamus kaunadest on muutunud mustaks, alumised kaunad on veel kollakad ja seemne sooneke on must. Suured umbrohud ja ebaühtlane valmimine rohelise massi näol ummistab kombaini. Seega aitab närvutamine vähendada nii kuivatuskulusid, kui ka koristustööd ladusamaks muuta. Närvutamiseks võib kasutada desikanti Diqua, mille kulunorm on 2,0-3,0 l/ha, ooteaeg 7 päeva ja Reglone Super’it kulunormiga 4,0-5,0 l/ha, ooteaeg 10 päeva. Tooted on vihmakindlad juba 15 minuti möödumisel pärast pritsimist ja mõjuvad kiiresti kõikidele taime rohelistele osadele. Mõne päeva möödudes on enamik taimedest täielikult kuivanud. Mõju on parem kaheidulehelistele umbrohtudele ja ka kultuuridele, milleks on põlduba. Desikandid ei mõju mulla kaudu ega oma mõju järgnevatele kultuuridele.

Taliraps

Tänavune kuiv periood talirapsi külvamise ajal, mõjutas suuresti ka nende kasvu. Paljud tärganud külvid on ebaühtlased ning raske on ajastada kasvuregulaatori kasutamist. Fungitsiididest-kasvuregulaatoritest loe lähemalt SIIT.

Üldiselt peaks lähtuma enamiku taimede kasvustaadiumist ja valima nö kuldse kesktee. Peale selle võib alati paagisegusse lisada aminohapet, mis tugevdab taimede elujõulisust, ergutab narmasjuurte ning klorofülli moodustumist, aitab taimedel kiiremini taastuda pärast ebasoodsate tingimuste lõppu. Samuti suurendab külmataluvust, parandab talvekindlust. Aminohapete pritsimine kasvuaegselt on juba suhteliselt tavapärane viis taimiku tugevdamiseks. Eestis läbiviidud põldkatsete tulemused on kinnitanud, et Terra Sorb Complex’i, Terra Sorb Foliar’i või Prolis’ega pritsimine on avaldanud positiivset mõju. Kes soovib proovida, siis sügisel sobib kindlasti kasutada neid tooteid nt koos teiste pritsimistega. Lisaks võib kasutada erinevaid biostimulaatoreid.

Kindlasti ei tohiks ära unustada talirapsi kõrget toitainetevajadust ning koos kasvuregulaator-fungitsiidiga on hea anda mõnda leheväetist. Lehe kaudu antavate väetiste vajadus sõltub toiteainetesisaldusest mullas. Kui on piisavalt toiteaineid mullas ja nende kättesaadavus on hea, pole leheväetised vajalikud. Kui aga on toitainetest puudus, võiks kindlasti anda lisa..

Talirapsi väetamisest ja selle vajadusest loe uuesti taimekasvatus-alastest nõuannetest SIIT

Talve ja külmakindluse seisukohalt on üks olulisemaid elemente kaalium, kuna viimane soodustab suhkrute sünteesi taimedes, tugevdab taimeraku seina ja kudede struktuuri. Seeläbi paraneb vastupanu stressile (nt põud, külm ilm jne), taimed on elujõulisemad ja tugevamad ning seega ka talve- ja külmakindlamad. Kui põhiväetisega ei saanud taimed piisavalt kaaliumi, on võimalik kasutada kaaliumi sisaldavat leheväetist.

Lühidalt kirjutades, vajab raps mikroelementidest eelkõige boori, umbes 400-500g/ha, mangaani 750-1250g/ha, vaske 50-100g/ha, tsinki 200-400g/ha ja molübdeeni 10-15g/ha. Samuti poolmakroelemente nagu magneesium ja väävel.

Nii talirapsis kui suvirapsis on viimasel ajal märgata arvukalt Kapsa-tuhktäid (Brevicoryne brassicae). Suvirapsile nad ilmselt mingit suurt kahju enam ei tekita, kuid talirapsi võiks jälgida, kuna taimed on väikesed. Nad on kollakasrohelised, umbes 2 mm pikkused tiibadega või tiivutud putukad, kaetud halli tuhkja kirmega. Visuaalselt näemegi halli massi. Kapsa-tuhktäi võib ristõieliste kasvuperioodil anda arvukalt uusi põlvkondi. Nad talvituvad munadena umbrohtudel või taimejäänustel. Taime kahjustavad kõik liikuvad arengujärgud, kes imevad taimemahla. Selle tagajärjel muutub kahjustuskoht kollaseks ja kortsuliseks, lehed tõmbuvad keerdu, taim muutub sinakaks. Massilise kahjustuse korral taim kängub, kolletub ja võib isegi kuivada. Kapsa-tuhktäi kolooniaid võib leida algul lehe alumiselt, kuid hiljem ka pealmiselt küljelt. Lehtedel on mesinestet, millel areneb nõgiseen. Peale otsese kahju on kapsa-tuhktäi ka paljude viirushaiguste siirutajaks. Esimesed kolooniad ilmuvad põlluservadel. Tõrje kriteeriumiks võib lugeda seda, kui põllu äärel leitakse ühe ruutmeetri kohta kaks tuhktäi kolooniat ja 10% taimedest on asustatud üksikute kolooniatega. Viimasel ajal on palju räägitud veepehmendajatest. Juhul kui te kasutate booriga koos putukatõrjet, siis tuleks viia paagisegu pH madalamaks, kuna boor on leeliseline ja tõstab vee pH üle 8. Putukatõrjevahendid toimivad teadaolevalt paremini happelises keskkonnas ja väga kõrge aluselise pH juures nad kaotavad osa oma efektiivsusest.

Üldiselt võibki silmas pidada seda, et enamus insektitsiididest tahavad pritsimisvee pH alandamist. Samuti on enamus umbrohu-tõrjevahenditest efektiivsemad kui alandada pH’d. Sulfuroonid (Salsa, Lontrel jne) ehk pulbrilised preparaadid aga eelistavad neutraalset (pH 7,0) keskkonda. Kui kasutate paagisegu, kus ühed tooted vajavad happelisemat vett, teised aga mitte, siis soovitame lisada ainult nii palju veepehmendajat, et lahuse pH jääks 6,0-6,8 vahele. PH FIX5 kasutamisel, mis sisaldab värviindikaatorit, saab seda kergesti kindlaks teha ilma pH mõõtjata – lahus muutub kollakaks, seega vee karedus on peatatud ehk Ca, Mg, Fe, Zn katioonid on neutraliseeritud.

Rapsi varis on jätkuvalt teemaks, kõrreliste tõrjest kirjutasime taimekasvatusalastes nõuannetes, loe täpsemalt SIIT.

Maisikasvatajate tänavused väljakutsed

Mais on meil kujunenud üheks tähtsaimaks silotaimeks peale kõrreliste ja liblikõieliste. Eestimaises kliimas, kus suved on lühikesed ja maisi valmimise jaoks võrdlemisi jahedad, kasvatatakse maisi silo tootmiseks. Maisi kasvupind on aasta aastalt suurenenud, kuid külma kevade ja jaheda juunikuu tõttu on tänavusel aastal maisitaimede areng aeglasem. Nii nagu teiste kultuuride puhul lükkub ka maisi koristusaeg tavapärasest hiljemaks. Maisisilo tegemisest kirjutas meile Pilleriin Puskar, Alltech Eesti’st.

Maisikoristus saab sellel aastal olema kompromiss kvaliteedi ja ilmastiku muutuste vahel. Jaheda suve tõttu on kasvuperiood veninud pikemaks ja maisi valmimine koristusküpseks saamiseni viibib. Sügisesed jahedad ilmad ja võimalikud öökülmad tõstavad hallitus- ja pärmseente arvukust taimedel. See aga on suur risk silo kvaliteedile, kuna nii kuivaine kui toiteainekaod põhjustavad sileeritud massi riknemist.

Soovitatav on koristada mais 28-35% kuivainesisalduse juures. Optimaalseks peetakse 30-35% kuivainesisaldust. 30% kuivaine-sisaldusega maisiterad meenutavad pigistades poolpehmet juustu. Valget osa on 1/3 kuni 1/2 ja terade kest hakkab kollaseks muutuma. 35% kuivainesisaldusega maisitera pigistades tundub see üsna kõva. Teras on valget osa >1/2 ning tera muutub klaasjaks ja kõvaks. Müüt, et maisi koristusele peaks eelnema öökülm, on tänaseks kummutatud. Kui koristus jääb siiski hiliseks ja saak koristatakse öökülma järgselt, tuleb silo kvaliteedi tagamiseks vältida pärmseente ja bakterite sattumist silomassi ning nende hoogsat kasvu silos. Maksimaalse silo energiasisalduse tagamiseks (varre alumine 30 cm on väga madala energia sisaldusega ja seeduvusega) ja mulla silomassi sattumise vältimiseks tuleks taimed niita minimaalselt 30 cm maapinnast. Mida lühemat heksli pikkust kasutatakse, seda lihtsam on niitemassi hoidlas tallata. Optimaalseks maisi heksli pikkuseks soovitatakse 1.5-2 cm. Silo kiire fermentatsiooni ja hea seeduvuse tagamiseks on oluline, et kõik maisiterad oleks ka muljutud. Kui aga massi kuivaine jääb alla 28 % peaks heksli pikkust vajadusel tõstma.

Maisi sileerimine. Maisil on kõrge suhkrute sisaldus ning tänu sellele fermenteerub kergesti ja kiiresti. Kuid maisisilo puhul on alati oht liigseks äädikhappeliseks käärimiseks ning mannitooli ja etanooli tekkeks. Maisisilo säilitamisel ja söötmisel võib olla probleemiks kuumenemine, mida põhjustavad kiirelt paljunevad pärm- ja hallitusseened. See risk on suurem tänavu kevadel külmastressiga kahjustada saanud taimede puhul, stressi kahjustusega taim on oluliselt vastuvõtlikum hallitus ja pärmseente nakkusele . Stressis taim pole võimeline end mikroorganismide eest kaitsma ning hilisemal koristusel, kui taimed hakkavad „surema“, suurendab see pärmide ja hallituste osakaalu veelgi rohkem. Seega tuleb tänavusel silomaisi koristusel pöörata enam tähelepanu detailidele nagu õige niitekõrgus ja heksli pikkus, silohoidla kiire täitmine ja piisav tallamine ning katmine kohe peale hoidla täitmist.

Õige kindlustuslisandi valik saab olema määravaks ka sellel aastal, et tagada kiire ja kontrollitud fermentatsioon, tuues pH all võinalkult kiiresti, et takistada hallituste , pärmseente ja klostriidide võimalikku kasvu. Maize-All+ FVA on uus, spetsiaalselt maisi sileerimiseks välja töötatud kindlustuslisand, mis takistab tänu uudsele propioon-happebakteri tüvele hallitus- ja pärmseente kasvu. Maize-All+ FVA homofermentatiivsed piimhappebakterid ja tärklist lõhustava ensüüm amülaas soodustavad kiiret ja tõhusat käärimist, mis vähendab toitainekadusid ning tagab hea seeduvusega maisisilo.

Loe pikemalt SIIT.