Kriisiabi piima- ja sealihatootjatele tuleb välja maksta esimesel võimalusel

Valitsus on lubanud Euroopa Liidu erakorralise toetuse ja riigi poolt lisatavast kriisiabist 3 miljonit eurot välja maksta veel sellel aastal ning ülejäänud 4,6 miljonit eurot tuleval aastal.

„Olukord piimakarja- ja seakasvatuses on jätkuvalt äärmiselt keeruline, mistõttu tuleks kogu toetus 15,12 miljoni euro ulatuses välja maksta võimalikult kiiresti erakorralise kriisiabina. Sellest 10,56 miljonit eurot tuleks maksta veel sellel aastal ja ülejäänud 4,56 miljonit eurot tuleva aasta alguses. Vaid valitsuse kiire tegutsemine suudaks leevendada põllumajandusettevõtete kriitilist olukorda ja loodetavasti peatada põhikarja loomade arvu vähendamise nii piimakarja- kui seakasvatussektoris,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

Ühtlasi kavandab Maaeluministeerium veel enne selle aasta lõppu muuta Eesti maaelu arengukava 2007–2013, mille tulemusel väheneb arengukava Eesti poolse rahastamise vajadus kokku 856 063 euro võrra. Ka see on täiendav resurss, mida valitsus saaks kasutada põllumajandussektori kriisi leevendamiseks.

„Kriisiabi on praegu hädavajalik ja aitab mõneks ajaks leevendada piimatootjate ja seakasvatajate keerulist olukorda. Leiame, et Eesti tootjatel on ka tulevikus keeruline olla edukas, kui valitsus pole valmis arvestama Euroopa Liidu ühisturu toimimise põhimõtetega ja jätab oma otsustega Eesti tootjad halvemasse konkurentsiolukorda. Eesti põllumajandustootjad on ebavõrdses konkurentsiolukorras võrreldes naaberriikide tootjatega, sest jätkuvalt pole suudetud kokku leppida üleminekutoetuste maksmises,“ ütles Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees Vahur Tõnissoo.

„Paljud põllumajandustootjad on murest murtud ja võitlevad ellujäämise nimel. Me ei taha igal sügisel uuesti ja uuesti traktoritega Toompeale sõita, et nõuda riigilt üleminekutoetuste riigieelarvesse lisamist. Jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise põllumajandustootmise tagamiseks peaksid need olema riigieelarves vähemalt kuni käesoleva programmperioodi lõpuni,“ rõhutas Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Leho Verk.

Eesti naaberriigid on oma põllumehi toetamas erinevate lahendustega, kaasa-arvatud riigisisene kriisiabi Leedus ja Soomes, tõuaretustoetused Lätis, diislikütuse aktsiisi vähendamine Rootsis, otsetoetuste väljamaksmine 2 kuud enne aasta lõppu Leedus. Erinevalt Eestist on nii Läti kui Leedu valitsused maksnud viimase kahe aasta jooksul oma tootjatele täiendavaid üleminekutoetusi.

EL uutel liikmesriikidel on õigus lisaks eurorahale riigieelarvest põllumehi kuni 2020. aastani täiendavalt toetada, et hoida ära põllumajandusettevõtete otsetoetuste järsk langus ja kompenseerida meie põllumeeste väiksemaid toetustasemeid võrreldes vanade liikmesriikide tootjatega.

Lisainfo:

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus, tel 520 5857

Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse liige Vahur Tõnissoo, tel 5331 5198

Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Leho Verk, tel 502 9571