Uuendtoiduks nimetatakse toitu või selle koostisosi, mida enne 15. maid 1997 polnud ELis olulisel määral inimese toidulaual. Uuendtoit esineb mitmel kujul: seentest ja vetikatest kuni toiduni, mis tehtud putukatest või nanomaterjalidest.
Antud määruse eesmärgiks on kaitsta tarbijate tervist, ilma et kannataks innovatsioon. Hetkel kehtivad ELis uunedtoidule 1997. aastast pärinevad õigusaktid. Üleilmastumise ja tehnoloogilise arengu tulemusel ilmub uuendtoitu eurooplaste lauale pidevalt ja see tähendab, et liidul tuleb oma õigusaktid viia vastavusse viimaste arengutega.
Parlamendis heakskiidu saanud määruse alusel hakkab uuendtoidu ohutuse hindamine ja turule lubamine toimuma ühtlustatult ELi tasandil. Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) peab viima läbi hindamise iga kord, kui toiduaine võib mõjutada inimeste tervist, seisab määruses.
Parlament ja liikmesriigid saavutasid määruse osas poliitilise kokkuleppe juunis. Saadikute nõudmisel hõlmab see ka kloonitud loomadest pärineva toidu turule lubamist, seda kuni vastavate eraldi reeglite vastuvõtmiseni. Uuendtoidu määrus sisaldab ka nanomaterjalide definitsiooni ja nõuab loomkatsete piiramist.
Enne jõustumist tuleb tekst kinnitada ministrite poolt EL nõukogus. Juhul, kui see ei õnnestu, alustatavad parlament ja nõukogu uuesti läbirääkimisi.
Seotud lood
Eesti põllumehed saavad uue ülitõhusa teravilja fungitsiidi, milles sisaldub tipptasemel Inatreq™ active toimeaine – keemia, mis põhineb looduslikult esinevatel mullabakteritel.