Zerna Ökotalu: maheviljast tooted Kagu-Eestist

Põlvamaal, Räpina vallas, Võhandu jõe lähedal asub Zerna Ökotalu. Kaugelt eemalt on näha üht teeristi, mille kõrval seisab suur puust kuju, millele on süvendatud kiri "ökotalu". Ligi kilomeetri jagu põllu ning metsateede läbimist jõuan Zerna Ökotalu õuele.

Autole jookseb rõõmsalt vastu suur kaukaaslane ning mõne hekte pärast on näha ka talu peremeest, 34-aastast Maidu Konsapit, kes kutsub mind lahkelt tuppa. Enne veel teen tutvust talu teise koeraga. Toas võtavad mind vastu Maidu vend Meelis, küdev pliit ning kaks kassipoega.

Nii nagu paljud teised Eesti talud, sai ka Zerna talu alguse 90ndate esimeses pooles. "Kasvatasime umbes 30 hektaril kaera, nisu, rukist, tatart, otra," räägib Maidu kultuuridest, mida toona kasvatati. "Kuni 2005nda aastani olime nii öelda tavaviljelejad, kuid nüüdseks oleme juba 10 aastat tegelenud mahetoodangu tootmisega," lisab ta.

Tegemist on peretaluga, kus kõik tööd tehakse ära pereliikmete endi poolt. Maidu on talus üles kasvanud, õppinud Räpina Aianduskoolis agronoomiat ning isa kõrvalt kõike, mida sai. "Taotlesin 2010. aastal noortaluniku toetust, millega võtsin talu isa käest üle. Kaks aastat tagasi, kui isa lahkus meie seast, tuli tegutseda edasi ise," räägib Konsap möödunud sündmustest. "Pärast seda on palju abis olnud vend Meelis," on Maidu vennale tänulik. Kõik vajaminev tehnika on ostetud enda vahenditega. Uus tehnika, sh veski, PRIA toetustega. "Ühtegi pangalaenu ega liisingut ei ole. See pidi olema kõva näitaja," naljatleb Maidu.

Laialdane tootevalik

Põhjus, miks toona hakati maheviljelusega tegelema seisnes selles, et maa hulka, mida praegu on talu käsutuses ca 50 hektarit, ei ole lihtne suurendada ning seega leiti, et mahe võiks olla tasuvam. Et tasuvust veelgi suurendada hakati maheviljale andma lisaväärtust erinevate teraviljatoodete näol. Kui küsida Maidult toodete ja selle valiku kohta, jääb ta hetkeks mõtlikuks. "Ega nüüd esimese korraga ei tulegi pähe, mitut erinevat toodet me teeme. Igast viljast saab teha nelja erinevat asja," naljatleb ta.

Odrahelbed, kaerahelbed, rukkihelbed, mitmeviljahelbed, kolmeviljahelbed, erinevad jahud, kruubid, tangud, terad. Need oli vaid pelgalt näited Zerna Ökotalu toodangust. "Meil on siin aasta ringi tööd küllaga, eriti siis, kui on külvi või koristuse aeg ning tuleb tellimusi täita. Eks talvel ole vähe rahulikum," nendib Konsap. Tellimusi tuleb igal nädalal ning valdavalt läheb kaup Tallinna ökopoodidesse, Tartu Lõunakeskuse Taluturule ning veel erinevatesse ökopoodidesse üle Eesti. Lisaks ostavad ökotalu toodangut ka mõned lasteaiad Tallinnas.

"Oma toodangu turule jõudmise eest oleme tänulikud TÜ Eesti Mahele, tänu kellele oleme saanud väga erinevatesse kohtadesse oma toodangut müüma hakata," lisab ta. Kohalikud ning Lõuna-Eesti piirkond ostvat sellist toodangut vähem. "Eks väga paljudele paneb asja paika ka rahaline pool. Kui mina müün talust kaerahelbeid 1€/kg, siis pood paneb oma osa juurde ning hinnaks kujunebki 3€ ja peale," toob Konsap näite toodete hinnast. Lisaks on tema sõnul üheks võtmeks ökotoodete tarbimise osas inimeste teadmatus/teadlikkus nende toodete osas. "Paljud arvavad, et mahenisust saab samasugust saiatoodangut nagu tavanisust. Selge on see, et ei saa, sest tema küpetamisomadused on hoopis teistsugused," selgitab Konsap. Ta lisab, et üldjuhul sellised tooted ei säili üle nelja kuu, kuid poelettidel on näha kaupu, mis säilivad aasta-kaks, kuid selle põhjust tarbija ei tea. "Meie tahame teha kvaliteetset toodangut ning valmistame iga nädal uued partiid ning seda kaupa, mis poes üle aja läheb on olnud läbi aastate üpris vähe. Samuti ei ole meil ladu silmini kaupa täis."

Vaatamata erinevatele sissetulekutele ning inimeste teadmatusele, ei saa ta väita, et kaubal turgu ei ole, kuna iga nädal tulevad tellimused erinevate poodide poolt üle Eesti. "Sellest aastast müüme otse poodi. Tartusse viime kauba ise, kuid mujale saatmiseks kasutame postiautomaati. Need on ühed tänuväärsed asjad, kiired, mugavad ning turvalised. Samuti on need ka üpris odavad - 40 kilogrammise kasti saatmine ühest Eesti otsast teise maksab nelja euro kandis," kiidab Maidu pakiautomaate.

Kõigi lemmik - kaerahelbed

Kui Zerna Ökotalu oma toodete valmistamisega alustasid, olid ühed esimestest. Täna aga on sellised tootjaid tulnud juurde nagu seeni pärast vihma. "Pidevalt näed, et jälle on kusagil mõni uus tegija," räägib Konsap oma konkurentidest. Samas on ta ka positiivne, kuna ökotalu märgistusega tooteid on pakutud juba pikalt ning igal pakendil on etikett, kleeps ning kõik vajaminev, et ikka see õige üles leida.

Kui küsida, mis on see kõige-kõige minevam kaup, siis vastus tuleb väga kiirelt - kaerahelbed. Need samad on ka pere endi lemmikud. "Igal hommikul sööme putru, enamasti kaerahelvestest, vahepeal ka midagi teist," räägib Konsap pere harjumustest. Kaerahelbed on olnud Maidu sõnul selline kaup, et kaer on otsa saanud, mistõttu on tulnud seda mõnelt teiselt maheviljatootjalt juurde osta.

Viljavaheldus ja künd

Maidu Konsapi sõnul on põldudelt tulev saak aastati väga erinev. Näiteks sel aastal saadi kaera kohati üle 3 tonni hektarilt. "Kasutan palju viljavaheldust, allakülvi, haljasväetist. Samuti künnan. Selliste võtetega saab mõnevõrra vähendada umbrohtumust ning haiguste levikut," selgitab ta pisut agrotehnilisi võtteid, mis aitavad saaki suurendada. Praegu ongi see üks tema peamistest eesmärkidest. "Saagid võiksid natukene suureneda, aga üldjuhul tahame lihtsalt, et ettevõte oleks stabiilne, meil oleks endil tööd ning kõik saaks ära elada," lisab ta.

Selleks ajaks, kui meie vestlus lõppes, oli väljas pime. Maidu viis mind veski laoruumi ning andis kostiks kaasa odrajahu, mitmeviljahelbeid ning paljude lemmikuid - kaerahelbeid, mis on tõesti väga hea pudrumaterjal. Kui kellelgi tekkis soov osta Zerna Ökotalu tooteid, siis tuleb sammud seada lähimasse poodi, kus ökotooteid müüakse. Peremehe sõnul võib kaupa ostma tulla ka otse talust, tuleb ainult ette helistada. Kui mina teele asun, on suurem lumesadu lõppenud ning minust jääb maha uusi külalisi ootama väga tore perekond ning nende sõbralikud lemmikud.

Autor: Diana Salf, põllumajandus.ee kaasautor