Eesti piimatootjad otsisid Austrias loomasöödaga seotud probleemidele lahendusi

Õppereisist võttis osa 21 inimest üle Eesti, kelle hulgas olid farmijuhid, spetsialistid ja omanikud. Ilma inimesteta pole suhteid ning teisi inimesi väärtustamata enda ümber ei saa olla ükski äri edukas,“ tutvustas Hellenurme oma ärimudelit ja tööpõhimõtteid.

Õppereiside põhieesmärgiks on reisi peakorraldaja Anu Ait OÜ juhataja Anu Hellenurme sõnul viia kokku piimandusvaldkonnas tegutsevad spetsialistid, tootjad, omanikud ja teadurid. “Meie eesmärk on see, et huvigrupid saaksid omavahel tihedasti kommunikeeruda, jagada kasulikke nõuandeid ning olla kursis kaasaegseimate tootmisviisidega rakendades neid oma ettevõtetes,” rääkis Hellenurme. “Tihe suhtlemine jätkub ka pärast reisi lõppemist, nagu kinnitab ka meie ettevõtte deviis: Elu on suhted.

Õppereisi käigus külastati Biomini teaduskeskust, kus osalejatele tutvustati maailmatasemel laboreid ja näidati osakondade kaupa kuivõrd oluline on teadustöösse panustamine ning samavõrd oluliseks peetakse koostööd rakendusüksustega, millisteks on põllumajanduslikud ametikoolid, õppefarmid ja katsefarmid. Anu Ait OÜ pikaaegne partnerettevõte Biomin arendab ja toodab söödalisandeid, erisöötasid ja juurutab uusi teenuseid selliselt, et loomade tervislikku seisundi ja tootmisnäitajate paranemine oleks ka majanduslikult elujõuline, kasutades uudseid tehnoloogiaid. Ettevõte on esindatud enam kui 100 riigis üle maailma ning oma rakendus- ja teadusuuringute võrgustiku kaudu osalevad partnerina enam kui 150 akadeemilises ja teadusasutuses üle maailma. “Pikaajalise teadus- ja arendustöö tulemusena on Biomin esimene ja tänaseni ainus ettevõte, kelle mükotoksiinide kahjulikku mõju vähendavad ja neutraliseerivad söödalisandid on saanud Euroopa Liidus ametliku heakskiidu ja tunnustuse,” kommenteeris Anu Ait OÜ kauaaegne tegevjuht Peeter Tammik.Mükotoksiinid on mürgised keemilised ühendid, mida toodavad hallitusseened ja mida leidub loomasöödas – nii teraviljas kui rohusilos. ”Mükotoksiinid mõjutavad vatsa mikrofloorat ja bakterite arvu vatsas, millel on mõju omakorda seeduvusele ning loomade söömusele. Kui loom ei omasta piisavalt toitaineid, siis nõrgeneb tema immuunsüsteem, väheneb vastupanuvõime haigustekitajatele – näiteks sagenevad mastiiti haigestumine, jalgade haigused, halvenevad sigivusnäitajad,” selgitas EMÜ dotsent Kalle Kask loomasöödas leiduvate mükotoksiinide negatiivset mõju loomade tervisele. “Mükotoksiinide sattumist söötade tootmisprotsessi ei ole võimalik vältida, kuna taimed võivad nakatuda juba kasvufaasis, mis võivad olla tingitud ebasoodsatest ilmastikutingimustest,” lisas ta.Juba mitmendat korda õppereisil osalenud Teedla Mõisa OÜ juhataja Sulev Kuus tõdes, et sai õppereisilt enda jaoks uut ja kasulikku informatsiooni, kuid ka meeldetuletuse, et kõik uus on unustatud vana: “Teame ju kõik põhitõde, et oleme just see, mida me sööme. Sageli me sellele paraku ei mõtle ega näe, et seesama tõde kehtib ka meie kariloomade kohta. Ei saa oodata maksimaalset toodangut, kui me ei paku loomale kvaliteetset tasakaalustatud sööta,“ kommenteeris Kuus.Austria Põllumajanduskooli „LFS Warth“ külastuse raames tutvustati osalejatele kooli õppesüsteemi ülesehitust, milles on põhirõhk praktiliste oskuste õpetamisel alates loomakasvatusest kuni valmistoodete tootmiseni. Külastatud koolil on oma osakonnad, kus toodetakse piimatooteid, lihatooteid, valmistatakse mahlatooteid ning kus on ka omad poiste ja tüdrukute käsitööosakonnad ning lisaks said osalejad näha kuidas koolitoit valmis õpilaste kaasabil. Kooli eesmärk on, et lõpetanud naaseksid oma kodutaludesse omandatud praktiliste teadmistega, jätkates traditsioonilist töötegemist taludes ja seeläbi aidates hoida ning säilitada Austria sajanditepikkust talukultuuri.Õppereisi käigus külastati ka piimatootmise katsefarmi, mille omanik tutvustas osalejatele oma ettevõtte ärimudelit ühistulise tootmisena, kus mägise küla maaomanikud otsustasid oma tootmisressursid liita ning asuda ühiselt piimafarmi pidama. “Katsefarmi külastus mägises ja maalilises Austrias oli lisaks looduslikule ka vaatamisväärsus ettevõtluse seisukohalt, kusjuures ühistulise tegutsemise algidee said nad lausa Eestimaalt. Esialgu läbirääkimistele kutsutud kuuest maaomanikust jäid ühise talupidamise  arendamise idee juurde kolm ning tänaseks on nad üheskoos kolme pere ettevõttena tegutsenud juba kuus aastat,” kommenteeris Anu Hellenurme.Lisaks piimatootmise arendamise perspektiivile said osalejad näha õppereisi raames ka kohalikku toimivat koostöövõrgustikku, kus riiklikul tasandil toetatakse väiketootmist. Liidumaa poolt finantseeritakse  väiketootjate toodete ühist turustamist, tegeldakse ühiste turunduskampaaniatega ega pingutata üle suuri kulutusi nõudvate hügieeninõuete täitmisega väiketootjatele. “Sarnaste õppereiside korraldamine on väga kasulik kõikidele osapooltele – vahetatakse kogemusi ja nõuandeid, saadakse uut informatsiooni, millist on võimalik oma igapäevatöös kasulikult rakendada,” rääkis Hellenurme.Anu Hellenurme sõnul on sarnaste õppereiside korraldamine saanud juba traditsiooniks. „Oleme Eesti piimatootjatega sarnastel õppereisidel käinud Prantsusmaal, Hollandis, Gruusias, Soomes, Venemaal, Leedus, Austrias ning nendest reisidest on välja kasvanud juba omakorda uued toredad traditsioonid nagu näiteks Farmikohvi kokkusaamine. Osalejad on nendest õppereisidest lisaks meeldivale reisikogemusele saanud väga palju kasulikku informatsiooni ja nõuandeid oma ettevõttes rakendamiseks,” tutvustab Hellenurme ning lisab: „Järgmisel korral saame kokku 4. mail Mangeni PM OÜ-s Viljandimaal, kus meid võõrustab  tegevjuht Meelis Venno.”Sirje LutherAustria õppereisist osavõtnud EMÜ spetsialist