RMK Põlula kalakasvatusosakond asustas sel kevadel Pärnu ja Põhja-Eesti jõgedesse kokku 84 000 lõhe ja meriforelli noorkala.
- Põlula kalakasvandusest viidi jõgedesse 84 000 noorkala Foto: internet
Varude taastamise eesmärgil viidi jõgedesse 81 000 ühe- ja kaheaastast lõhe noorkala, nendest Pärnu jõkke 26 000, Selja jõkke 11 000, Valgejõkke 10 000, Pirita jõkke 5000, Jägala jõkke 5000, Loobu jõkke 11 000 ja Purtse jõkke 13 000 isendit. 2-aastased lõhe noorkalad kaalusid keskmiselt 84,3 g ja 1-aastased 18,0 g. Lisaks asustati Pudisoo jõkke 3000 kaheaastast meriforelli, keskmise kaaluga 114,8 g.
„Kõik kaheaastased ja enamus üheaastastest noorkaladest olid smoltifitseerunud ehk nende füsioloogia oli eluks merevees kohandunud. Selle tunneb väliselt ära kala külgede hõbestumisest,“ selgitas RMK Põlula kalakasvatusosakonna juhataja Kunnar Klaas. Ta lisas, et umbes nädala jooksul peale asustamist laskuvad kõik hõbestunud lõhe noorkalad merre, et asuda 1-4 aastaks toitumisrändele ning naasevad seejärel kodujõkke kudema. Kalad, kes ei smoltifitseeru jäävad veel aastaks jõkke ja laskuvad merre järgmisel kevadel.Põlula kalakasvandusest asustatakse noorkalu jõgedesse kaks korda aastas – kevadel ja sügisel, kui jõgede ja kalakasvanduse veetemperatuurid on sarnased ning jõgede asurkonnad vajavad kalakasvatusliku taastootmise tuge.Noorkalade asustamiseks väljastas Keskkonnaamet asustamisload, mis tuginevad Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi soovitusele ja kalade head tervislikku seisundit kinnitavale Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi uurimisteatele.Alates 1997. aastast on Põlula kalakasvatuskeskus jõgedesse asustanud üle 5,2 miljoni lõhe, meriforelli ja jõeforelli noorkala. 2014. aasta alguses liideti keskus RMK koosseisu.
Seotud lood
Läänemaa kalanduspiirkonda investeeritakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014-2020 vahendusel järgmise viie aasta jooksul 2,2 miljonit eurot. Suurima tähelepanu on all on investeeringud kalandustoodete töötlemisse ja turustamisse.
Keskkonnaminister Marko Pomerants kohtus eile Liivi lahe kalanduskogu, Keskkonnainspektsiooni ja TÜ Mereinstituudi esindajate, et leida lahendus Pärnumaal tekkinud kalavõrkude silmasuuruse probleemile. Lepiti kokku, et võimalik on alandada silmasuurust, tõhustades samal ajal koha kaitsemeetmeid ehk tõstes koha alamõõtu.
Alanud on mitmete kalaliikide kudeaeg, mistõttu paisuomanikud peavad jälgima, et nende kalapääsud tagaksid kalade liikumise kudealadele.
Maaeluminister allkirjastas määruse, mille alusel toetatakse Eestisse ühistulise kalatöötlemistehase rajamist kuni 6 miljoni euroga. Uus tööstus peaks hakkama töötlema inimtoiduks mittesobivat kala ümber kalajahuks, -õliks või muuks kalatoormest valmistatud tooteks.
Eesti põllumehed saavad uue ülitõhusa teravilja fungitsiidi, milles sisaldub tipptasemel Inatreq™ active toimeaine – keemia, mis põhineb looduslikult esinevatel mullabakteritel.