Tänasel avatud piimafarmide päeval sai näha üht suurimat mahefarmi, Eesti esimesi lüpsiroboteid ja moodsaid talumeiereisid.
- FOTOD: Piimafarmid avasid uksed Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Tänasel avatud piimafarmide päeval avas 30 põllumajandusettevõtet üle Eesti oma farmide uksed ja tutvustab kokku umbes 2300 lapsele oma tegemisi.
Täna oma farmiuksed avanud põllumehed kuuluvad Eesti parimate piimatootjate hulka. Mitmed täna külalisi vastu võtvatest põllumeestest on pärjatud aasta põllumehe, aasta talu või parima piimakarjakasvataja auväärse tiitliga. Need on tublid põllumehed, kellele piimatootmine on põhitöö. Nad hoolivad loomadest ja leiavad, et see töö tasub tegemist.Harjumaal tutvustas lastele oma ettevõtet Juhan Särgava juhitud Saidafarm, mis on üks Eesti esimestest ja suurimatest mahefarmidest. Saidafarmi väikeses meiereis valmistatud piimatooted on olnud aastaid tarbijate poolt nõutud ja tunnustatud. Saidafarm tunnistati 2013. aastal Läänemeresõbraliku põllumajandustootja tiitli vääriliseks. Juhan Särgava rõhutab, et karjakasvatus on igivana tegevusala, mis on inimestele toidutootmiseks vajalik igal ajal ja igas maailmajaos, sest autod, ajad ja moed muutuvad, aga söömine ikka jääb. Särgava sõnul on kena olla ise selle protsessi keskmes.Oma tegevust tutvustas täna ka Tallinna lähedal asuva AS Pakar juht Endel Albin, kes oli Eesti esimene piimakarjakasvataja, kellel jätkus söakust 2006. aastal lüpsirobotitega katsetama hakata. Nüüdseks on robotitele kulutatud raha enam-vähem tagasi teenitud, seadmed aga töötavad ikka nagu kellavärk. Alguses soetati kaks robotit, seejärel pooleaastaste vahedega veel kaks. Kõik neli robotit lüpsavad lehmi tänini. Robotid on kaheksa aasta vältel ennast eeskujulikust küljest näidanud. „Olen elanud kogu elu maal, töötanud põllumajanduses - kui koolipõlves hoburehaga heina riisumine ja loomapeetide vagude kõplamine kaasa arvata - kokku pea 50 aastat. Minu jaoks on piimatootmine elamise viis. Piimatootmine on pikk protsess, seda lühikese ajaga ei alusta ning ka lõpetamine pole lihtne,“ ütleb Albin.Piimatootmises tööpuudust ei tule. Töö on vaheldusrikas, selles on vähe monotoonsust. Piimatootmises on iga päev midagi teistmoodi.Põllumajandus.ee külastas täna mõlemat farmi. Pikemalt nähtust-kuuldust saad lugeda Äripäeva põllumajanduse erilehest, mis ilmub 16.06.2016.
63 fotot
- Avatud farmid - Saidafam ja Pakar Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Seotud lood
Suurpõllumees Elvo Leppmaa käest Piirsalu piimafarmi ära ostnud Laheotsa OÜ kavatseb Piirsalus karjakasvatusele lõpu teha ja piimafarmi kinni panna.
PRIA loomade registri andmetel on piimalehmade arv Eestis 3. juuli 2016 seisuga langenud 88 275 loomani, veel käesoleva aasta esimeses kvartalis oli piimalehmi 90 138.
Täna, 4. juunil algusega kell 10 toimub Imavere Piimandusmuuseumis XI üleriigiline piimapäev. Huvilistele tutvustatakse muuseumi kogu väärtuslikke eksponaate, mis on muuseumisse jõudnud ammustest aegadest alates ja mis näitavad, kuidas Eestimaal on piima toodetud.
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?