Aasta parim talu on Anno talu Hiiumaalt

Hiiumaal Käina vallas Utu külas olev Anno talu, mille peremees ja perenaine onGunnar ja Mariana Aug, tegeles varem piima tootmisega ning selle ümbertöötlemisega. Taasiseseisvunud Eesti esimeses tunnustatud talumeiereid pidanud pererahvas loobus lüpsikarjast ammu enne praegust piimakriisi.Lija pole tundmatu kellelgi, kes viinamarjade kasvatamise vastu sügavamat huvi on tundnud. Pruuli-Kaska talu on õppepäevade sage toimumispaik ning Lijalt on aegade jooksul abi, nõu ja tuge saanud paljud. Lisaks aiandusele kasvavad talus ka lihaveised ja tehakse palkmööblit – nende tegevusalade põhikoormus on poeg Karli õlgadel. 

Nüüdseks jalutavad Anno talu rohumaadel ainult lihaveised ja aastas saadetakse taluväravast välja umbes 60 lihalooma. Pererahvas võtab aktiivselt osa kohalikust elust ja lihaveise kasvatajate üritustest. Kogu tootmine on mahetunnustatud, aidates sel moel säästa kohalikku loodust ja tagades loomade heaolu.Parim alternatiivse tegevusalaga talu on Võrumaal Sõmerpalu vallas olev Pruuli-Kaska talu. Selle perenaine ja peremees Lija ja Jüri Kaska kasvatavad kokku enam kui 200 viinamarjasorti. Neist enamik on suurtes kiletunnelites, kuid künkanõlval näeb ka sellist avamaaistandust, mida võib tavaliselt pigem Lõuna-Euroopas kohata. Eesti viinamarjakasvatuse grand old lady 

Noortalunike kategoorias võitsid Linda Pajo ja Kermo Rannamäe Andri-Peedo talust Võrumaalt Misso vallast. Andri-Peedo pererahva plaanid on suured: 50 tüüringi tõugu piimakitsest koosnev kari peaks lähiaastatel kasvama kuni kümnekordseks. Lisaks pudelipiimale hakkavad tulevikus uuest meiereist poelettidele jõudma ka erinevad kitsejuustud. Saksamaalt pärit rahulikud ja arukad loomad annavad mahedamaitselist piima, mida on juba võimalik osta ka pealinna supermarketitest. Võrumaa noored talupidajad on heaks näiteks sellest, et elu ääremaal on mitte ainult võimalik, vaid ka võimalusterohke.Konkursi geograafia oli sel korral erakordselt lai, esindatud olid nii Vormsi saar kui ka Kimalasõ küla Eesti kagunurgas Misso vallas. Žürii, kuhu kuulusid ETKL-i ja põllumajandusministeeriumi esindajad, läbis nädalaga Eestimaa teedel kokku pea 2000 kilomeetrit. Parimate väljaselgitamiseks hinnati talude tootmisnäitajaid, keskkonna- ja muude nõuete täitmist, talu heakorda ning teisi külgi.ETKL on suurima liikmeskonnaga põllumajandustootjaid ja metsaomanikke ühendav katusorganisatsioon Eestis. "Ehtne Talutoit" on ETKL-i poolt ellu kutsutud katuskaubamärk, mis ühendab paljudes erinevates taludes toodetud tootei