Neonikotinoidide kasutamise keelustamine on olnud päevakorral juba mitmeid aastaid. Eestis kasutatakse neonikotinoide eelkõige rapsiseemne puhtimisel, et võidelda maakirbu vastu.
Euroopa Komisjon on leidnud, et neonikotinoidide kasutamist tuleb piirata. Eesti oli 2013. aastal piirangute kehtestamise poolt. See ei tähendanud, et toimeained oleks olnud täielikult keelatud. Põllumajandusamet on neonikotinoidide kasutamiseks andnud erilubasid. Neonikotinoide puhul on nende kasutamisega seotud riskid seotud mesilastega.Praegu on laual ettepanek, et neonikotinoidide kasutamine võiks olla lubatud vaid kasvuhoonetes. Eesti kontekstis tähendab see neonikotinoide sisaldavate süsteemsete insektitsiidide (nt Plenum, Proteus, Biscaya) kasvuaegse kasutuse keelustamist, aga keeld laieneks ka näiteks insektitsiidsetele kartuli puhtimisvahenditele.Maaülikool on uurinud, milliseid alternatiivseid biotõrje vahendeid saaks kasutada. Poola põllumajandustootjad on juhtinud tähelepanu sellele, et mesilaste kaitse juhise eelnõu Bee Guidance Document on puudulik ning ei sisalda täpset metoodikat, mille alusel toimeainete ohutust mesilasele teaduspõhiselt hinnata saaks.Maaeluministeeriumi selgituse kohaselt on praegu jõutud uuesti selleni, et see juhis ja metoodika oleks vaja üle vaadata. Eesti toetab selle juhendi üle vaatamist, samas on palju teisi tõendeid, mis tõendavad neonikotinoi-dide negatiivset mõju. Minister Tarmo Tamm avaldas seisukohta, et majanduslikke huvisid ei saa seada kestlikkusest ja keskkonnahoiust tähtsamaks.
Allikas:
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda