Fungitsiidi ja kasvuregulaatori kasutamise strateegia talinisul

Et kaitsta rohelisi lehti seenhaiguste eest tuleb kõigepealt välja selgitada võimalikud infektsiooni allikaid, kust haigus levima hakkab.

Teatud haiguste puhul on esmaseks nakkusallikaks eelmise kultuuri kõrretüü ja taimejäänused. Suures osas teraviljadega külvikorras ja minimeeritud harimisel (kündmata) on haigustekitajad juba põllul, kui talinisu kasvu alustab. Sellistes tingimustes saavad haigustekitaja eosed pidevalt levida vihmapiiskade pritsmete abil ja lehtede füüsilise kontakti teel. Helelaiksus, silmlaiksus ja nisu-pruunlaiksus (DTR) on haigused, mis suudavad elus püsida eelmisel aastal kasvanud kultuuri surnud taimeosadel. Nakkusallikaks võivad olla ka sügisel nakatunud vanemad lehed. Mõlemal juhul levivad helelaiksus ja nisu-pruunlaiksus alumistelt lehtedelt ülemistele taime kasvamise jooksul kuni lõpuks nakatuvad lipuleht (see kasvufaas määrab terade arvu peas) ja pea. Niinimetatud peiteaeg (aeg, millest alates muutuvad haigustunnused nähtavaks) on eri haigustel väga erinev – helelaiksusel 3 nädalat ja nisu-pruunlaiksusel 1 nädal, sõltudes mõnevõrra ilmastiku tingimustest.

Kõrreliste jahukaste ja kollase rooste eosed levivad tuulega väga pikkade vahemaade tagant ja nakatavad ainult vastuvõtlikke sorte. Mõlemad haigused vajavad ellujäämiseks elusaid rohelisi taimeosi ja talveperioodiks on vajalik nn. „roheline sild“. Tähtis on teada sordi vastuvõtlikkust, samas võib aja jooksul sordi haiguskindlus oluliselt väheneda haigustekitaja kohastumisvõime tõttu. Jahukaste ja kollane rooste võivad levida väga kiiresti ja muutuda epideemiaks vastuvõtlikel sortidel, seetõttu on väga oluline jälgida nisu ja tritikalet hoolikalt ja tõrjuda kohe esimeste haigustunnuste ilmumisel. Viimastel aastatel on nisul kollane rooste regulaarselt esinenud, sellepärast soovitame tähelepanelikult jälgida seda väga agressiivset ja saagipotentsiaali oluliselt vähendavat haigust. Meil levinud nisu sortidest on kollasele roostele enim vastuvõtlikud ’Fredis’, ’Edvins’, ’Ramiro’ ja ’Ada’.

Esimene fungitsiidiga tõrje tehakse kõrsumisfaasis 1.–3. kõrresõlme moodustumisel (kasvufaas 30–33), taim on alustanud kõrguskasvu ning 3. ja 4. leht on välja arenenud. Sellel ajal pritsimine vähendab taimel haiguste levikut alumistelt lehtedelt ülemistele uutele, iga 5–10 päeva järel arenevatele lehtedele. Haiguse levik viibib kuni väga olulise lipulehe pritsimise ajani. Selle saavutamiseks tuleks kasutada tõhusat fungitsiidi ja vajalikku kulunormi, et kaitse kestaks ja oleks efektiivne vähemalt 2–4 nädala jooksul.

Teisisõnu, esimene fungitsiidi kasutamine peaks nisu puhastama varjatud nakkusest ja kaitsma uusi alumisi lehti (kasvu lõpetanud 4. ja 3. leht) tagades rahuliku olukorra eelseisva kasvuperioodi alguses.

Eriti tähtis on see, kui kasvatatakse nisu nisu järel ja/või kasutatakse minimeeritud harimist ja vastuvõtlikke sorte.

Silmlaiksus on haigus, mida saab tõrjuda ainult kõrsumisfaasi alguses (kasvufaas 30–32). Haigus nakatab kõrre alumist osa ja sisenenud taimesse ei ole silmlaiksust enam võimalik tõrjuda.

Esimeseks fungitsiidiga töötlemiseks (T1) kasvufaasis 30–32 soovitame laia tõrjespektriga tooteid eelistuse järjekorras:

CapaloAllegro SuperTango SuperFlexity

Kõik ülaltoodud tooted, v.a. Flexity sisaldavad epoksikonasooli, mis on nisule hea haigustõrje nurgakiviks. Capalo ja Flexity mõlemad sisaldavad metrafenooni, millel on hea kõrvalmõju silmlaiksusele, kui kasutatakse kasvufaasis 30–32 ja väga tõhus kaitse jahukaste vastu. Nii Capalo, Allegro Super kui ka Tango Super tõrjuvad väga hästi kõiki peamisi nisu haigusi, mis vajavad tähelepanu  T1 tõrje aknas.

Sobiva kulunormi leidmisel kehtib rusikareegel, kus ennetaval haigustõrjel võib kasutada ? kuni ½ kulunormi toote täisnormist. Kui pritsimine tehakse aga alles visuaalselt nähtavate haigustunnuste ilmnemisel, tuleb kulunormi kindlasti tõsta vähemalt ½ kuni ? normini toote täisnormist, kuna pritsimine peab pidurdama haigustekitaja ja selle edasise leviku taimes.

Esimene fungitsiidi kasutamise aeg (T1) on ka hea ajastada kasvuregulaatori kasutamisega.

Cycocel 750 kasutamise aken on alates täielikust võrsumisest kuni 2. kõrresõlme moodustumiseni (kasvufaasid 25–32). Kui võrsed on juba püstised ja 1. kõrresõlm moodustunud, langeb Cycocel 750 toime kiiresti. Lisaks mõjub madal temperatuur allpool 7–9 kraadi Cycocel’i efektiivsusele negatiivselt ja võib kultuurile täiendavat stressi põhjustada.

Kui Cycocel 750 kasutatakse varases kõrsumise kasvufaasis, peaks alati paagisegus koos kasutama tooteid Medax Top või Medax Max, et suurendada mõju ( proheksadioon-Ca ‘stop efekt’) ja vähendada temperatuurist sõltuvust.

Kui Cycocel 750 on juba kasutatud võrsumise faasis, sobivad Medax Max või Medax Top väga hästi kasutada järgnevas pritsimises koos T1 fungitsiidiga  2.–3. kõrresõlme kasvufaasis.

Kõiki ülalmainitud fungitsiide võib kasutada paagisegus herbitsiididega. Cycocel 750, Medax Max ja Medax Top võib kasutada paagisegus laialeheliste umbrohtude herbitsiididega, tähelepanu pöörata kõrrelistele mõjuvate herbitsiide segudele, kuna kultuurile on stressi oht suurem ja seatakse ohtu efektiivsus kõrrelistele umbrohtudele – järgige alati herbitsiidi kasutamise juhendit.

Järgmisel korral räägime lähemalt kõrreliste helelaiksuse tõrjest ja optimaalsest tera täitumisest nisus.

Kõiki ülalmainitud fungitsiide võib kasutada paagisegus herbitsiididega. Cycocel 750, Medax Max ja Medax Top võib kasutada paagisegus laialeheliste umbrohtude herbitsiididega, tähelepanu pöörata kõrrelistele mõjuvate herbitsiide segudele, kuna kultuurile on stressi oht suurem ja seatakse ohtu efektiivsus kõrrelistele umbrohtudele – järgige alati herbitsiidi kasutamise juhendit.

Järgmisel korral räägime lähemalt kõrreliste helelaiksuse tõrjest ja optimaalsest tera täitumisest nisus.

Alo Põldmaa, BASF Agro

Stefan Ellinger, BASF Agro