Eesti Erametsaliit: Marko Pomerants on teinud head tööd

Perioodil, mil Marko Pomerants oli keskkonnaministrina ametis (9.04.2015-12.06.2017), juhtis ta tähelepanu järgmistele maaomanike jaoks olulistele teemadele:

1) Omandi majandamisvõimalust kitsendavad looduskaitsepiirangud ja saamata jäänud tulu on vaja õiglaselt ja kohe hüvitada. Põhiseadusest tuleneva võrdse kohtlemise tagamiseks on valitsusel vaja välja töötada toetusskeem väljaspool Natura 2000 võrgustikku olevatele aladele.

See skeem osaliselttöötatigi välja ja tänavu esimest korda said Natura erametsa hüvitisega võrdset kompensatsiooni küsida ka väljapoole võrgustikku jäävate sihtkaitsevööndite omanikud.

2) Natura 2000 erametsamaa toetus peab jätkuma.

3) Taastuvenergia arendamise võimaluste seas on muu hulgas vaja laiemalt rakendada koostootmist ja energiamajanduses rohkem kasutada väheväärtuslikku puitu.

4) Looduskaitseseaduse § 20 alusel maade riigile omandamise menetlus on ebamõistlikult pikk, mistõttu ei ole tagatud põhiseaduse täitmine ja maaomanikele ei ole tagatud võimalus saada piirangute eest õiglast hüvitist mõistliku aja jooksul.

„Erametsamaa hüvitise ringi laiendamine kõigile rangelt kaitstavate metsade omanikele on riigipoolne oluline samm. Erametsaomanike õiglase kohtlemise eest on keskkonnaminister tõepoolest seisnud,“ ütles Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Mikk Link.

Muudatuse tulemusena hüvitatakse omanikele keskkonnateenuseid senisele lisaks 5000 hektaril sihtkaitsevööndis asuval erametsamaal; ühe hektari rangelt kaitstava metsamaa kohta makstakse 110 eurot kalendriaastas. „Selline kompensatsioon katab metsa majandamisest saadava tulu umbes poole ulatuses, pool üldisest hüvest jääb siiski metsaomaniku kanda. Enamikus lähiriikides on keskkonnateenuste tasumäärad metsaomanikele oluliselt suuremad,“ selgitas Eesti Erametsaliidu juht.

Eesti Erametsaliit on seisukohal, et tõhus looduskaitse on mõeldav vaid kõigi osapoolte, sh omanike kaasabil. Piirangud peavad olema proportsionaalsed, st kaitse peab olema piisavalt tõhus loodusväärtuste kaitsmiseks, kehtestamata samal ajal põhjendamatuid kitsendusi maaomandi ja loodusvarade kasutamisele.

Arvestades, et loodusväärtused on olulised kogu ühiskonna jaoks, peab Eesti Erametsaliit õiglaseks ja otstarbekaks, et nende väärtuste hoidmisega kaasnevate kulude kandmisel osaleb kogu ühiskond – kõik ühiskonna liikmed solidaarselt. See on kooskõlas ka Eesti Vabariigi põhiseadusega, mille kohaselt kõiki ühiskonna liikmeid tuleb kohelda võrdselt.

Uute looduskaitsealade loomisel tuleks eelnevalt inventeerida riigi rahaliste vahendite piisavus ning sellele vastav administratiivne suutlikkus kaitse-eesmärkide saavutamiseks. Kaitset tuleks korraldada koostöös kohaliku kogukonnaga, metsa mitmekülgseid väärtusi ning regiooni ja riigi vajadusi arvestades. Eestis on erinevate kaitserežiimidega haaratud ca 20% erametsadest.

Mets on Eestis valdav ökosüsteem ja taastuv loodusressurss, mille kasutamisel tuleb arvestada nii loodusliku mitmekesisuse säilitamise vajadust kui ka sotsiaalset ja majanduslikku jätkusuutlikkust, sealhulgas maaomanike põhiseaduslike õiguste kaitset. Eesti Erametsaliidu ootus on, et uus keskkonnaminister Siim Kiisler pooleliolevate teemadega tööd jätkab.Põletavaim küsimus, mida erametsaliit siin silmas peab, on valitsuse 1. juuni otsus jätta looduskaitsealuste maade riigile ostmise summa suurendamata.