Saaremaa seafarmis tuvastati sigade Aafrika katk

Juhtumi uurimine algas seoses sigade suurenenud suremusega farmis. Taudi farmi jõudmise võimalike põhjuste väljaselgitamiseks sõidavad kohale Eesti Maaülikooli teadlased. Homme alustab AS Vireen taudistunud farmis sigade hukkamist ning korraldab ka hukatud loomade nõuetekohase kahjutustamise.

Taudipunktist kümne kilomeetri raadiusesse jääb veel üks samale omanikule kuuluv seafarm, mis on kõrgendatud tähelepanu all ning mida koheselt kontrollitakse.

Taudipunkti territooriumile tohivad siseneda ainult VTA volitatud isikud. Eesti Maaülikooli teadlased aitavad epidemioloogilise uuringu käigus välja selgitada, kuidas haigustekitaja võis farmi pääseda. Viimati kontrolliti farmi 7. juunil, kuid kontrolli hetkel puudusi ei leitud.

Veterinaar- ja Toiduameti loomatervishoiu osakonna juhataja Harles Kauba sõnul tuleb teateid nakatunud metssigadest Saaremaal iganädalaselt. „Taud on metssigadel endiselt laialt levinud ning ei näita hääbumise märke. Nii kodumajapidamistes kui suuremates seafarmides tuleb rangelt välistada sigade kokkupuude teiste koduloomade, metssigade ning võimaliku saastunud materjalidega. Väga oluline on koostöös jahimeestega viiruskoormuse vähendamine metsas läbi jahtimise ja leitud korjuste nõuetekohase käitlemise,“ ütles Kaup.

Üleeile tuvastati mitmed sigade Aafrika katku juhtumid kodusigadel Leedus ja Poolas. Tänaseks on seakatk jõudnud 29 Poola seafarmi ja kaheksasse Leedu seafarmi. Lätis on sel aastal tuvastatud kaks sigade Aafrika katku juhtumit kodusigadel. Sigade Aafrika katk on jõudnud ka Tšehhisse, kus viirus on tuvastatud 24 metsseal. Juuni lõpu seisuga on Eestis uuritud 6519 metssiga, kellest 556 olid SAK positiivsed. Saaremaal on selle aasta esimese kuue kuuga uuritud 1974 metssiga, kellest 203 olid sigade Aafrika katkule positiivsed. Seega on Saaremaal kõigist kütitud ja metsast surnult leitud sigadest 10,3 protsenti sigade Aafrika katku nakatunud, samas kui ülejäänud Eestis on see protsent keskmiselt 7,8.