Kahjurid viljahoidlas – mida teha?

Tuleb arvestada, et hoidlate sisepindadele jääb alati eelmise aasta viljast prahti, kahjureid (lestad jt), hallitusseente eoseid ja seeneniidistikku, mis on kahjurite paljunemise ja uue nakkuse alguseks. Närilised, toitudes viljast, saastavad vilja oma väljaheidetega, soodustavad terade vigastamise ja mehaanilise haigusetekitajate ülekandmisega hallitusseente levikut ja vilja riknemist. Ka linnud levitavad haigusetekitajaid ja halvendavad vilja säilivust. Teraviljakadu putukate tõttu on ligikaudu 10% saagist.

Kahjuritega saastunud vilja toiteväärtus on madalam ja seda vilja pole praktiliselt võimalik kuhugi realiseerida. Seega on odavaim meetod profülaktiline tõrje tühjas hoidlas igal aastal enne uue vilja sissetulekut. Kõigepealt tuleb punkrid või põrandad ja salved hoolikalt puhastada eelmistest jääkidest. Kontrolli üle ka seinad ja katus, et vältida vilja niiskumist läbitilkumise, kondensvee tõttu või muudel põhjustel. Vajadusel tuleb teha kahjuritõrjet.

Ladusta nõuetekohaselt ja kontrolli vilja seisukorda regulaarselt, vajadusel (terade niiskumisel 14,5%-ni) lase vili taas läbi kuivati. Regulaarne kontroll on vajalik, et õigel ajal avastada terade niiskumine ja kõrvaldada riknemise oht.

Üldised tõrjevõtted

Odavaim meetod on profülaktiline tõrje tühjas hoidlas igal aastal enne uue vilja ladustamist. Hoida vili ja selle tooted võimalikult kuivas ja jahedas ning tagada sealjuures hea ventilatsioon. Kõige olulisem on hoida ladu puhas.

Putukate, nagu nt aidalamesklaste tõrjeks kasutatakse kõrgeid temperatuure, sellega tuleb aga ettevaatlik olla, kuna kuumtöötlemisel tuleb teravili viivitamatult jahutada nii, et see üle ei kuumeneks ega rikneks ning ei põhjustaks uusi putukakahjustusi. Lisaks on see tõrjeviis suure energiakuluga. Seega on kuumtöötlus põhjendatud, kui vajatakse kiiresti kuiva vilja. Samuti saab kasutada madalaid temperatuure, mis põhjustavad putukate suremust. Näiteks kui hoida vilja -5 °C juures 12 nädalat, siis on võimalik kontrollida kahjurputukate arengut igas eluetapis. Vastavalt temperatuurile on kahjurite hävitamiseks kuluv aeg erinev.

Üldiselt saab kahjurite vastu edukalt kasutada fumigeerimist, samuti alandades ladudes temperatuuri ning niiskust. Arvestada, et tõrjevahendid toimivad lestadele halvasti. Lestade 100 %-list suremust on võimalik saavutada, kui kinnises mahutis suurendada CO₂ kontsentratsiooni 72-96 tunniks.

Keemiline tõrje

Kui kahjurputukad on sattunud tootesse, on ainuke tulemustandev meetod fumigeerimine. Fumigeerimine on kahjurite tõrje meetod, mille puhul täidetakse kogu ruum gaasiliste pestitsiididega, et lämmatada või mürgitada seal asuvad kahjurid. Fumigant on eriti ohtlik mürgine gaas, mis läbistab kogu töödeldava massi ning hävitab putukate kõik arengu faasid. Ainukeseks eelduseks fumigeerimisel on nende ruumide hermeetilisus. Hermetiseermiseks kasutatakse ainult fumigeerimiseks ettenähtud kilet, mille gaasipidavust on korduvalt testitud. Fumigeerimisel tuleb arvesse võtta peale kahjuri kõrvaldamise ka mõju töödeldavale toidule ja söödale ning seega tuleb valida õige fumigant. Loomulikult on eelduseks, et kaupa ei rikuta mitte ühelgi viisil – tähtis on seemnete idanemine ja välimus ning lõhna, maitse, jahvatamise ja küpsetamise omadused.

Fumigeerimimist ehk gaasitamist võivad teostada ainult firmad, kellel on vastav sertifikaat ja erivarustus. Need firmad, kes võivad väga mürgiseid taimekaitsevahendeid kasutada on registrisse kantud ja leitavad Põllumajandusameti kodulehelt: www.pma.agri.ee. Et saavutada desinfektsioonis head tulemust, peavad ruumid olema eelnevalt koristatud tolmust ja muust prahist.

Juhul kui hoidlates on seemnevili sees, võib kasutada kahjurite vastu pritsimiseks Fastac 50, mida arvestatakse 32 ml/t seemnetele Märgtöötluse kulunorm on 500 ml lahust 1 t teravilja kohta. Lattu võib uuesti siseneda 10 päeva pärast. Töödeldud teravilja kasutamine toiduks ja söödaks on keelatud.

Laokahjurite tõrjeks tühjades hoidlates on parim toode kindlasti Actellic 50 EC. Actellic 50 EC on pika toimeajaga kontaktne ja söötmürk. Toimeaine imendub kahjurputuka organismi kehapinna ja seedetrakti kaudu. Samuti toimib kui fumigant, sattudes kahjurputuka organismi hingamisteede kaudu. Toode on väga laia toimespektriga, tõrjub nii mardikaid, liblikaid kui lestasid. Actellic 50 EC-l on pindadel pikaajaline järelmõju ning ei jäta plekke. Kulunorm tühja lao pritsimisel – kuni 100 ml/100 m². Hoidlaid võib töödelda mitte hiljem kui 15 päeva enne uue teraviljasaagi ladustamist. Enne teravilja ladustamist tuleb ladu hoolikalt ventileerida. Töölahuse kontsentratsioon ei tohi ületada 8%, s.t 200 ml Actellic 50 EC-d 2,5 l vee kohta. Erinevate pindade küllaldaseks katmiseks töölahusega tuleb toote kulunormi (100 ml) lahjendada veega. Samuti on erinevate pindade töötlemiseks vajalikud erinevad veekogused, lisainformatsioon on toote märgistusel. Lisaks võib enne teravilja ladustamist tühja ladu pritsida Karate Zeon- ga. Kulunorm 0,4 ml/m², töölahuse kulu 200 ml/m². Karate Zeon ei ole kindlasti nii tõhus lestade vastu kui Actellic 50 EC. Putukaid tõrjuvad küll mõlemad väga efektiivselt, kuid tuleb meeles pidada, et lest pole putukas.

Enne hoiustamist on lubatud teraviljadel kasutada toodet K-Obiol. Parim kasutusaeg on profülaktiliselt enne vilja ladustamist, et kaitsta teravilja kahjurite rünnaku eest. Vahendit võib kasutada teravilja desinfektsiooniks vahetult lintkonveieril, kettkonveieril, tigukonveieril, teravilja transportimise käigus haagisele, silotornidesse või kuhjadesse. Vahendit tuleb pritsida, kasutades seadet, mis kindlustab töövedeliku ühtlase pihustamise. Pritsimisseade tuleb paigutada lintkonveieri kohale, kettkonveierile või tigukonveierile nii, et pritsimisvoog oleks sama laiusega kui liikuvate viljaterade kihi laius. Oluline on tõrjevahendi väga täpne doseerimine, eriti söögiteravilja korral. Tõrjevahendit võib kasutada kogu ladustamisperioodi ajal. Kulunorm 10-20 ml/t, olenevalt ladustamise perioodist. 10 ml/t kaitseb teravilja umbes 6 kuu jooksul, 20 ml/t kaitseb teravilja umbes 12 kuu jooksul. Ooteaeg 42 päeva.

Näriliste vastu tuleb kasutada söötmürke. Lattu ei tohi sisse pääseda ka linnud, kes oma väljaheidetega reostavad vilja ja halvendavad selle kvaliteeti. Hoiustatavat vilja tuleb aeg-ajalt kontrollimas käia. Igasuguse vilja värvi- või lõhnamuutuse korral tuleb koheselt reageerida. Kahjuritest saastunud teravilja söötmine võib põhjustada loomadel tervisehädasid, kaalulangust ning isutust. Kahjustatud teravilja toiteväärtus langeb säilitamisel iga kuuga 5,5-7,9%. Lestade või teramardikate ilmumisel tuleb teha keemilist tõrjet, terade niiskuse sisalduse tõusu korral üle 15%, aga vili kiiresti üle kuivatada.

Tiiu Annuk

agronoom-nõustajaScandagra Eesti ASwww.scandagra.ee