Eile toimus Tartus Maaülikooli Spordihoones aasta suurim põllumajanduskonverents “Eesti põllumajandus 100". Konverentsi, mille korraldas Baltic Agro AS, eesmärgiks oli arutleda teemadel, kuhu on Eestis põllumajandussektor tänaseks jõudnud ning milliseid arenguid on oodata nii siin kui maailmas.
- Fotod: Baltic Agro konverents oli osalejate- ja inforohke Foto: Meelika Sander-Sõrmus
“Eesti põllumees on olnud leidlik, hakkama saaja. Kuna linn tõmbab endiselt inimesi, jääb töökäsi maal paratamatult vähemaks ning ka põllumaad juurde ei tule, peab olema varasemast veel töökam ja leidlikum,” ütles Baltic Agro juhataja Ants Puusta. “Konverentsid on kohtumised, kus saame jagada uusi teadmisi ja oskusi, et Eesti põllumees oleks teadlik ning edumeelne.”
Töötoad olid tõmbenumbriks
Põllumeeste tagasiside oli eriti positiivne just erinevate töötubade valikurohkuse ja neis pakutu osas. Suur oli huvi taimekasvatuse töötoa vastu, kus üheks teemaks oli kasulikud mikroorganismid. Loomulikult tõmbas Baltic Agro Machinery tehnika töötuba põllumehi proovima kombaini simulaatorit ja kuulama digitaalse põllunduse võimalustest.
Lisaks oli avatud minilabor, kus sai testida kuidas mikroväetised lahustuvad või teada, millal ja miks peaks kasutama veepehmendajat.
Loomakasvatuse töötoas anti nõu, kuidas looma kauem karjas pidada ja millised on uued söödalisandid.Farmi paremaks majandamiseks jagas soovitusi praktik Maria Fedeeva Estonia OÜst.
Terve päeva vältel oli võimalik tutvuda Baltic Agro 2017 hooaja katsete kokkuvõtetega.
Päeva jooksul võtsid sõna nii Eesti, kui välismaa spetsialistid. SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor rääkis laiemalt majandusest, puudutades ka põllumajanduse valdkonda. John Deere’i Euroopa tehnoloogilise innovatsiooni keskuse tehnoloogilise innovatsiooni strateegia üksuse juhataja Thomas Engel tõi kuulajateni põllumajandustehnoloogia arengud ja võimalused. Rabobank’i vanemanalüütik Harry Smit selgitas lahti põllumajanduse olukorra maailmas, rääkides maakasutusest, toodetu müügihindadest ja tootmiskuludest ning kasumist.
Piimanduse arengust Eestis tegi ülevaate Mai Kukk Eesti Piimandusmuuseumist. Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor Ants-Hannes Viira arutles loomakasvatuse väljakutsete teemal.
Konverentsipäeva viimane esineja oli Danish Agro grupi tegevjuht Henning Haahr, kes tutvustas ettevõtet ja rääkis sellest kuidas tegutsevad põllumehed teistes riikides ning milline on nende kogemus.
Oma tervituse oli osalejatele saatnud ka president Arnold Rüütel, kes soovis konverentsil olijaile tulemuslikku mõttevahetust.
Päeva modereeris teleajakirjanik Kristo Elias.
42 fotot
- Baltic Agro konverents Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Seotud lood
Eesti põllumees toodab küll tublilt nii piima, liha kui ka teravilja, kuid valdav osa toodangust jääb paraku Eestis väärindamata, kirjutab Baltic Agro tegevjuht Ants Puusta.
Baltic Agro korraldatud põllumajanduskonverentsil Tartus oli üheks teemaks see, kuidas viimase 100 aasta jooksul on põllutöömasinad muutunud digitaalseks ja millised võimalused on tehnoloogia areng loonud põllumeeste igapäevase töö lihtsustamiseks.
7. veebruaril toimus Tartus Eesti 100. aastapäevale pühendatud põllumajanduskonverents, kus Rabobank’i põllumajandusressursside valdkonna vanemanalüütik Harry Smit rääkis, milline on Eesti põllumajandus osana maailmapõllumajandusest, milline võiks olla meie tulevik ja millele tuleks mõelda, kui uut tehnoloogiat ettevõttes rakendada.
Eesti põllumehed saavad uue ülitõhusa teravilja fungitsiidi, milles sisaldub tipptasemel Inatreq™ active toimeaine – keemia, mis põhineb looduslikult esinevatel mullabakteritel.