Kuidas talivili on talvitunud?

Tänavune talv on olnud taliviljade talvitumiseks soodne, kuigi jaanuaris sulav lumi  ja hiljem külmuv lumi tekitas põldudele suuri jääkoorikuid, kus pikema perioodi vältel oleks taimed ilmselt õhupuuduses hukkunud. Õnneks nii see ei läinud, vahelduvad sulad ja külmad aitasid jääkoorikut sulatada ning taimed jäid ilusti ellu.

Talinisud on talvitunud hästi, pealt on küll külmakahjustusi näha, pruunikate lehtede näol, kuid on taim terve ning võrsumissõlm elujõus. Praegu on juba esimesi kevade tunnuseid näha, on tavaline, et talivili muutub kevadel punakaks. Selle põhjuseks on külm muld ning kuna mullapinda soojendab päike, tekivad fosfori puuduse tunnused, taim tahaks juba toiteelemente omastada, kuid juurestik külmas mullas ei tule järgi. Talvitumine sõltub ka sordiomadustest, kuidas erinevad sordid tänavu talvitusid on momendil veel vara öelda, kuna lumi alles läheb, ning täielik pilt selgub mõne nädala jooksul. Suuri külmakergitusi ma täheldanud pole, aga juhul kui peaks olema piirkondi, kus on tekkinud suured külmakergitused on kindlasti olukorra parandamiseks vaja rullida, et juurtega välja rebitud taimed saaksid kontakti mullaga ning hakkaksid arenema. Teisel juhul on kindlasti hea äestada, see soodustab  kultuurtaimede arengut, selle võrsumist, umbrohtude ja haigustekitajate hävitamist ning hoiab mulla niiskusvaru, kuna purustame mullakooriku. Kõige olulisem on aga see, et äestamiseks peab olema muld piisavalt tahenenud, et mitte tõmmata mulda lihsalt kokku.

Kuna tritikale on jõulisema kasvuga sügisel ja ta pole nii hea talvituja kui talinisu on külma tõttu rohkem näha äravõetud lehti. Tritikale on ka üks tundlikumaid kultuure lumiseene kahjustusele.

Taliodra põldudele on lõpliku hinnangu andmiseks veel vara, kuid tundub, et talvitumine on olnud hea ning põllud rohetavad. Erinevates piirkondades võib olukord olla erinev ja tõehetk selgub mõne aja jooksul, kui vegetatsioon algab ning taimed hoogsalt kasvama hakkavad.

Väga hästi on talvitunud rukis, põllud on rohelised ja niipea kui põld kannab saab anda esimese pealtväetise. Lõuna-Eesti on eelisolukorras, kuna seal kandis on üldiselt soojem ning põllud hakkavad juba tänu viimaste päevade soojadele tahenema.

Talirapsi põldudel on vee ja jääkahjustuset näha piirkondi kus on vähem või rohkem kahjustatud taimi ning välimised lehed on mädanenud. Kuna ilmad on olnud aprilli alguses soojad ning ööd külmetanud, on lumi sulanud jõudsalt ning samal ajal ka kuivatanud vettinud lehemassi. Lähemal uurimisel selgub, et enamasti on kasvupung terve ning muretsemiseks suuremal määral pole põhjust. Siiski lõplik pilt selgub ikkagi sel ajal kui kasvuperiood on alanud ning esimese lämmastiku panemisest tulemused näha.

Taliraps väga hea taastuja ja need taimed, mis on elujõulised, suudavad ajada pungadest uued võrsed välja ning anda rahuldava saagi.

Talirüpsi pärast ei muretseks, ta on meie tingimustes väga vastupidav kultuur. Oma varajase arengu tõttu vajab kindlasti esimeste hulgas lisalämmastikku, et taimik saaks kiiresti areneda.

Tiiu Annuk

agronoom-nõustajaScandagra Eesti AS