Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Väätsa Agro põllul tehti drooniseiret
AS Väätsa Agro agronoom Madis Pruus rääkis, et sort mida kasvatatakse on ’Skagen’ ja põllu eelviljaks oli suvioder. „Talinisu külvasime 24. septembril. Põld sai vedelsõnnikut, omastatavat lämmastikku 50 kg/ha ja lisaks KCL 100 kg/ ha + MAP 100 kg/ha. Hilisest külvist tingituna oli taimik pärast talvitumist tagasihoidlik. Nii tegime kevadel esimese väetamise 17. aprillil N 60 kg/ha ja teisel korral 7. mail N 75 kg/ha toimeaines. Põuaste olude tõttu ei olnud seire ajaks 2. väetamiskorra mõju taimikule avaldunud. Taimede kasvufaas seire hetkel, 14. mail, oli BBCH 29,“ rääkis Pruus.
Järeldused:
Väetisekülviku töökvaliteet
Põllul ei esinenud külviku halvale töökvaliteedile viitavaid tunnuseid. Suurte töömahtude korral on väga oluline väetamisvigade varane avastamine.
Põllu tsoneerimine võimaldanuks tavapärase ilmastikuga aastal rakendada kahte strateegiat:
Varasem seire võrsumisfaasis, annab võimaluse aidata kaasa piirkondadele, mis nõuaksid biomassi moodustamiseks rohkemat lämmastikku.
Hilisem seire kõrsumisfaasis on eeldatava suurema terasaagiga alade väljaselgitamiseks, et anda vajadusel loomisfaasis lisalämmastikku proteiini moodustumiseks.
Lihtsustatud arvutuse alusel paigutatakse antud põllul ühe väetamiskorraga ümber lämmastikväetist ligikaudu 1,5 t ulatuses, mis kokkuvõttes annab positiivse mõju enamsaagi või terakvaliteedi kaudu.
Drooniseire tulemusel selgus, et põllul eristusid lihtsustatud tsoneerimise alusel kolm ja täpsustatult 12 erineva biomassiga ala. Moodustunud kuivaine varieeruvus põllul oli 16% ulatuses.
„Lihtsustatult, kolmeks tsooniks jaotatuna moodustasid kaks peamist tsooni 43% ja 52% põllust. Kahele suuremale alale arvutatud soovituslikud lämmastikunormid erinesid 15 %,“ selgitas Pruus.
Madis Pruus on veendunud, et kindlasti võimaldab drooniseire ja selle abil korrigeeritud väetamiskava saavutada Väätsa Agro 1300 hektari suurusel teravilja kasvupinnal olulist säästu, eeldusel, et kõik väetamis - ja taimekaitsetööd saavad tehtud õigeaegselt. „Koostatud põllukaardid annavad kiire hetkeülevaate põldudel toimuvast. Piiratud aja tõttu ei ole lihtsalt füüsiliselt võimalik taimiku kasvu kõigil suurtel põldudel kogu ulatuses jälgida. Lisavõimalus umbrohtumuse jälgimiseks võimaldab ajastada taimekaitsetöid ja optimeerida taimekaitsevahendite kasutust,“ rõhutas ta.
Seotud lood
Kui sa veel ei tea, millest koosneb sinu ettevõtte jalajälg, siis nüüd on paras aeg selgust saada. Praktiline ja personaalne koolitus aitab sul seda teha.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Ministri kinnitusel on laual ka käibemaksuerisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele