Maa-amet avaldas geoportaalis värsked ortofotod, mis on valminud tänavu kevadel ja suvehakul tehtud aeropiltide alusel. Uued ortofotod katavad üle poole Eestist – suuremad asulad ja põhjapoolne osa.
- Skeem: Uued ortofotod ulatuse ja ruumilise lahtusuvõime järgi (märkimata alade puhul on ortofotod aastast 2017). Foto: Maa-amet
Iga aasta kevadel ja suvel aeropildistab Maa-amet oma lennukilt üle poole Eestimaast – suuremad asulad ning kordamööda Eesti põhjapoolne ja lõunapoolne osa. Tänavu lennati põhjaosa. Ortofotode puhul on tegu töödeldud aerofotodega, mis kajastavad looduses esinenud olukorda ülelennu hetkel.
„Eesti Vabariigi juubeliaasta kevade ja suve ilmaolud sagedase pilvitu taevaga soosisid aeropildistamist – lennud said märksa kiiremini tehtud kui tavaliselt ja värsked pildid on nüüd kõigile Maa-ameti geoportaalis kättesaadavad,“ ütles Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits. „Ortofotode lahutusvõime on 10–25 sentimeetrit, tiheasustusaladel on see suurem ja hõredama asustusega aladel väiksem. Sellise lahutusvõime juures on ortofotolt lisaks hoonetele ja teedele näha muudki, näiteks loomasõbrad võivad püüda ortofotolt üles leida Tallinna loomaaia elevandid või uues polaariumis elavad jääkarud,“ lisas Tiits.
- Tallinna loomaaia polaarium 2018. aasta ortofotol Foto: Maa-amet
Ortofotosid kasutatakse Eesti topokaardistuse alusmaterjalina, muudatuste kaardistamiseks, PRIA põllumajandustoetuste kontrolliks, situatsiooni kontrolliks, planeeringute alusena jne.
Ortofotodega saab tutvuda Maa-ameti
kaardirakenduses valides vasakult menüüst ’ortofoto’ või
WMS-teenuses.
Seotud lood
Äripäeva rubriigis „Põllu- ja metsamajandus“ ilmus riigile kuuluva põllumaa müüki ja renti käsitlev artikkel „Tulekul suurem põllumaa müük“. Maa-amet selgitab, et riik ei hakka sel sügisel suuremas koguses põllumaad müüma ja kõiki maavalitsuste sõlmitud lepingute alusel põllumajandustootjate kasutuses olnud põllumaad ei ole kavas müüki panna.
Maa-ametil valmis 2017. aasta Eesti maavarade koondbilanss maavarade varude ja kaevandatud koguste kohta. Eestis kaevandatakse jätkuvalt enim põlevkivi, liiva, kruusa, lubjakivi ja dolokivi. Nii põlevkivi kui ka ehitusmaavarasid kaevandati 2017. aastal pisut rohkem kui eelnenud viiel aastal keskmiselt.
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?