Põud neelas viljasaagi

Möödunud nädalal Saaremaal hoo sisse saanud viljakoristus näitab kohati aegade kehvemaid saake, kirjutab ajaleht Saarte Hääl.

“Taliviljad olid enam-vähem, aga suviviljadega on katastroof,” ütles Audla OÜ taimekasvatusjuht Õnne Sööt. “Kui päris aus olla, siis sellist ekstreemset aastat ei ole minul veel olnud.”Audla põllumajandustootja talikultuuride saagikus pole põua ulatust arvestades laita. Segatootjana on Audlal võrreldes taimekasvatajatega see eelis, et ettevõte saab anda külvidele lisarammuna lehmasõnnikut. Enam kui 70 ha koristatud talinisu parim põld andis saagikuseks 5,4 tonni, taliviljade keskmine saagikus ületas 4 tonni. Eelmisel aastal sai ettevõte samade põldude pealt 7 t/ha.Tritiku saagikus võib parimal juhul küündida 3–4 tonnini, kuid varase odra saaginumbrid tõotavad tulla halvad. “Kardan, et kui odral tuleb keskmine kaks tonni, on super, kui ei tule, pole midagi teha,” rääkis Õnne Sööt, kelle sõnul ei võimalda lühike kõrs lihtsalt kõiki põlde koristada. “Kui eelmisel aastal saime vilja müüa, siis sel aastal tuleb juurde osta,” möönis ta.

Põllule mineku soov kaob ära

Valjala talunik Kaido Kirst, kes möödunud aastal püstitas viljelusvõistlustel talinisu uue maakondliku saagirekordi 10 t/ha, peab praegu leppima 3–3,5 tonni talinisuga hektarilt. Ennenägematult kehvakene olukord valitses Kirstul aga põuakartlikule lapile külvatud varase odraga. Kui möödunud aastal oli keskmine odrasaak Saaremaal 3,5 t/ha, siis nüüd sai Kirst 30 ha suuruselt põllult päeva lõpuks 12 tonni vilja ehk 400 kilo hektari kohta. “Nii kehva saagikust pole varem olnud, kuigi mõni aasta on jäänud niiskusega mõned põllud koristamata,” rääkis viljakasvataja, kes parimatel aastatel on koristanud päevas 150 tonni vilja.

Kirstul on koristamata veel 200 ha vilja, millest 20 hektari suurune oapõld näeb välja nii halb, et igasugune põllule mineku soov kaob ära. Ülejäänud kultuuride puhul saab heal juhul loota saagikuseks kolm tonni.

Loe täismahus artiklit Saarte Häälest.