24. septembril algab Eesti toidu kuu raames kalanädal. Kaheksasse Eesti kaitseväe väeossa lähevad külla tippkokad, kes valmistavad kaitseväelastele kohalike kalakasvanduste saagist kalatoite.
- Tippkokad valmistavad kalanädalal kaitseväelastele kalaroogasid Foto: Postimees/Scanpix
„Kalanädal toimub juba kolmandat aastat järjest ja sel korral püüame tähelepanu pöörata just kodumaiste kalakasvanduste toodangule, kaasates tunnustatud peakokki,“ ütles Kalanduse Teabekeskuse juhataja Toomas Armulik. „Vabariigi juubelaastal tundus hea mõte premeerida korraliku kalalõunaga just Eesti kaitseväge,“ lisas Armulik.
„Kutsun kõiki ka oma pereringis Eesti toidu kuu raames toimuvast kalanädalast osa võtma,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Eesti kala on värske ja maitsev ning miks mitte tähistada kalanädalat kodudes ja valmistada terve nädala jooksul kodumaisest kalast roogasid või proovida mõnda uut kalatoitu.“
Kalanädalal osalevad väeosad, mis asuvad Tapal, Võrus, Tartus, Jõhvis, Ämaris, Paldiskis ning Tallinnas Tööstuse ja Filtri tänaval. Igasse kalanädalal osalevasse väeossa läheb üheks päevaks külla tippkokk, kes valmistab koos väeosa köögi abiga kaitseväelastele kohalikust kalakasvandusest pärit kalast maitsva roa. Kaitseväelastele pakutakse vikerforelli, tuura, angerjat, angersäga ja karpkala.
Külaliskokkadest osalevad kalanädalal Põhjaka kokad koos Ott Tomikuga, kohvik Ylikool koos Urpo Reinthaliga, kohvik-resto JOP Lasse Uustaluga, restorani Snoob peakokk Aleksander Nikoškov, Angelica Udeküll Laulasmaa spaast, Inga Paenurm Markofkast, Taigo Lepik presidendi köögist ja Madis Põld Peppersackist.
Kalanädala ajakava Eesti toidu
veebilehel.
Kalanädalat korraldab Kalanduse Teabekeskus ja korraldamist rahastatakse Euroopa Liidu Merendus- ja Kalandusfondist 2014–2020.
Seotud lood
Baltic Vianco on Eesti turul kaubelnud põllumajandusloomadega 18 aastat, selle aja jooksul on sektoris palju muutunud ja muutumas. Tänu usaldusväärsetele partneritele välisturgudel ja headele klientidele kodumaal on ettevõtte juht Janek Mustmaa optimistlik, kuigi Eesti lihaveiste arv on kahe viimase aastaga kahanenud 10 000 ja lammaste arv 20 000 võrra ning üle Euroopa levib lammaste ja veiste viirushaigus sinikeel.