19. oktoobril esitleti Eesti Põllumajandusmuuseumis Ülenurmel raamatut „Tööstuslikust leivatootmisest Eestis“. Raamatu autorid on Kaarel Vissel ja Monika Levkin ning väljaandja MTÜ Eesti Leivaliit.
- Põllumajandusmuuseumis esitleti leivaraamatut „Tööstuslikust leivatootmisest Eestis“ Foto: SA Eesti Maaelumuuseumid
Leiba õpiti tegema umbes 7000 aastat tagasi, Eestis on rukkileiba söödud ligikaudu tuhat aastat. Tööstusliku leivateo algusajaks peetakse aastaid, mil tööstused hakkasid auru kasutama. Rukkileib on eestlaste üks rahvusliku identiteedi sümbol ja tööstusliku leivatootmise ajaloo jäädvustamine oluline samm selle sümboli hoidmisel ja väärtustamisel.
Raamatu esitlusel ütles MTÜ Eesti Leivaliidu president Uno Kaldmäe, et raamat on kõigele lisaks hea õppematerjal, mis sobib kasutamiseks koolides ning viskas õhku mõtte, et Eestis võiks olla ka üks leivamuuseum. Kaldmäe oli väga tänulik raamatu autoritele, SA Eesti Maaelumuuseumid direktorile Merli Sillale ning kõigile raamatu ilmumisele kaasaaitajatele.
- Esitlusel viibinud maaeluminister Tarmo Tamm meenutas aegu, kui leiba labidaga ahju visati. Foto: SA Eesti Maaelumuuseumid
Esitlusel viibinud maaeluminister Tarmo Tamm meenutas aegu, kui leiba labidaga ahju visati ning tõi välja detaile Eesti tööstusliku leivatootmise ajaloost.
Raamat „Tööstuslikust leivatootmisest Eestis“ on oluline etapp leiva kui rahvusliku sümboli väärtustamisel.
Seotud lood
Maisi soodsa kasvuperioodi korral võib tekkida probleem, kus tärklisesisaldus silos on optimaalseks söötmiseks liiga kõrge. Seedimata tärklis vatsas ja peensooles langetab söödaväärindust, tekitades loomakasvatajale rahalist kahju.
Hetkel kuum
Tagasi Põllumajandus esilehele