6. novembril toimus Maaeluministeeriumis Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 seirekomisjoni XIV istung, kus majandus- ja sotsiaalpartneritele tutvustati olulisemaid arengukava muudatusettepanekuid.
- Ministeerium tutvustas MAKi uute toetusskeemide ettepanekuid Foto: Maaeluministeerium
Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsleri Marko Gorbani sõnul seisnevad olulisemad arengukavas planeeritud muutused mitme uue toetusskeemi lisamises arengukavasse. „Arengukava rakendamisel selgub täiendavaid toetamist vajavaid tegevusi ja muudatuste paketi eesmärk on luua selleks vajalikud tingimused,“ sõnas Gorban.
Seirekomisjoni istungi peamine eesmärk oli tutvustada arengukava neljanda muudatuste paketi ettepanekuid ning saada nende kohta tagasisidet. Muudatustega soovitakse muuhulgas lisada nõustamisteenuste meetmesse toetusskeem nõustajate järelkasvu toetamiseks, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringumeetmesse toetusskeem kütitud ulukite esmakäitlemiskohtade loomiseks, põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise meetmesse toetusskeem ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu kahjustunud rohumaade taastamiseks ning loomade heaolu meetmesse toetusskeem suuremal pinnal peetavatele sigadele.
„Selle aasta põua tõttu hävis osa rajatud rohumaid ning et neilt järgmistel aastatel rohusööta saada, tuleb need uuesti rajada. Selleks näeme maaelu arengukavas ette vastava toetusvõimaluse. See on üks näide sellest, kuidas maaelu arengukava rakendamise perioodi jooksul võib uusi toetusvajadusi selguda,“ lisas Gorban.
- MAK 2014-2020 vahendid prioriteetide kaupa Foto: Maaeluministeerium
Olulisemad muudatusettepanekud:
MAK eelarve on 992 milj EUR, kohustusi on tänaseks võetud 61% vahendite mahust. MAK vahenditest kõige enam sellel perioodil suunatakse keskkonnavaldkonnale (36%). Töötlemise investeeringute puhul on olnud raha kasutus üks kehvemaid. Tulemushindamise osas jääb 3. prioriteedi (toiduahela korraldamine, sh töötlemine, turustamine, loomade heaolu) puhul vahe-eesmärk saavutamata ning tulemusreserv selles valdkonnas (ca 5 miljonit eurot) tuleb jaotada teistele prioriteetidele.
Meetme 2 „Nõustamisteenused, põllumajandusettevõtte juhtimis- ja asendusteenused“ tegevuse liik 2.3 „Toetus nõustajate koolituseks“: lisatakse alategevus „Nõustajate järelkasvu arendamine“ (uute konsulentide koolitamiseks, need, kes pole veel nõustajad). Tegevuse liigi indikatiivset eelarvet suurendatakse 400 000 eurolt 1 miljoni eurole. Vahendid tulevad individuaalse nõustamise vahendite arvelt, kus on olnud planeeritust väiksem vahendite kasutamine (nõustamislepingute arvu poolest suudab MES lepingut siiski täita). Alategevuse toetusesaaja leitakse riigihanke tulemusel. Seirekomisjoni liikmed palusid analüüsida enne vahendite eraldamist põhjuseid, miks uusi konsulente juurde ei tule. Juhiti tähelepanu, et kui tegemist on piiratud arvu uute konsulentide koolitamisega, siis eelarvet arvestades tekivad koolituseks väga head võimalused. Väljendati kõhkust nii suures mahu vahendite eraldamise osas, kuigi järelkasvu vajadus konsulentide hulgas on olemas.
Meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse“ tegevuse liik 4.2 „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks“ toetusesaajate hulka lisatakse jahipiirkonna kasutusõiguse luba omavad või seda lepinguliselt kasutavad isikud, kes on kantud toidu- ja sööda registrisse kütitud ulukite esmakäitlejana. Kütitud ulukite esmakäitlejatele kehtestatakse toetuse maksimaalseks määraks 70% ja toetuse maksimaalseks suuruseks 20 000 eurot taotluse kohta. Potentsiaalseid taotlejaid on 136 jahiseltsi, eeldatakse, et taotlejaid tuleb üle 100, kuid kõik ei taotle ilmselt maksimaalset summat. Arvestuslikult võib meetme mahust kuluda nendeks tegevusteks 2-2,5 miljonit eurot. EPKK esindaja tundius huvi, miks tehakse toetusmäära osas jahiseltsidele erisus. Põhjenduseks on vajadus suurendada panust bioohutuse tagamisse.
Meetme 5 „Loodusõnnetustes ja katastroofides kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamine ning asjakohaste ennetusmeetmete kasutuselevõtmine“ toetatavate tegevuste hulka lisatakse ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu kahjustunud üle 1-aastaste rohumaade taastamine. Meetme planeeritud mahuks on 6,5 miljonit eurot, mille katteallikana näeb Maaeluministeerium põllumajanduse investeeringumeedet. Seirekomisjoni liikmed (sh EPKK) tundsid kahetsust, et rohumaade taastamise meetme katteallikate kohta enne komisjoni istungit infot ei saadetud ja seda pole saanud arutada organisatsiooni liikmetega. Katteallikate osas palusime arvamuse esitamiseks lisaaega. Meede on vajalik, kuid selle rahastamine investeeringutoetuste arvelt tekitab kahtlusi. EPKK tegi ettepaneku, et tulemusreservi arvelt ümber tõstetav 5 miljonit eurot suunatakse rohumaade taastamise meetmele, põhimõtteliselt oldi sellega nõus, kuid sellega seoses on tehnilisi takistusi. MInisteerium selgitas, et põllumajanduse investeeringumeetmes on kavas teha selle aasta lõpus viimane taotlusvoor. Lauale jäi küsimus, kas selle vooru algselt planeeritud mahtu võiks suurendada jäägi arvelt (mis on kavas suunata rohumaade taastamise meetmesse) või teha veel üks väike täiendav taotlusvoor nt keskkonnainvesteeringute toetamiseks.
Rahastamiskava muudetakse ja keskkonnasõbraliku majandamise toetuse meetme arvelt tõstetakse 8 miljonit eurot mahepõlumajanduse meetme rahastamiseks. Keskkonnasõbraliku majandamise toetus eelarve väheneb selle tulemusel 168 319 667 eurolt 160 319 667 eurole ning mahepõllumajanduse meetme eelarve suureneb 87 220 000 eurolt 95 220 000 eurole.
Pikemalt saab seirekomisjoni töö kohta lugeda
Maaeluministeeriumi kodulehel.
Lähinädalatel saadetakse arengukava muudatusettepanekud kooskõlastamiseks ministeeriumidele, samuti oodatakse täiendavat tagasisidet majandus- ja sotsiaalpartneritelt.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
27 aasta jooksul on TOBROCO-GIANT arenenud ülemaailmseks kompaktlaadurite liidriks, pakkudes üht kõige ulatuslikumat tooteportfelli selles valdkonnas. Ettevõtte missiooniks on pakkuda intelligentseid lahendusi, mis lihtsustavad igapäevast tegevust erinevates tööstusharudes, olgu selleks siis ehitus, põllumajandus, haljastus või omavalitsused.