Kaul Nurm: talu on tähendanud ja tähendab jätkuvalt eestlaste jaoks vabadust

Talu tähendas eestlaste jaoks ennekõike vabadust

Eesti talu on eraldi majandusüksusena tänaseks 170 aastat vana. Liivimaa 1849.a ja Eestimaa 1856.a talurahva seadustega osutus pärast 700 aastast nn orjaaega eestlastel esimest korda võimalikuks maad mõisatest välja osta ja teorent asendada raharendiga, et vabaks saada. Reaalset võimalust saada ise oma elu peremeheks kasutasid paljud, mille tagajärjel tekkis kodumaine eraomand ja rahvuslik eneseteadvus. Vabadussõja ajal võeti 1919.a vastu maareformi seadus, millega likvideeriti 1100 mõisa ja asutati lisaks 35 000 varem vabaks ostetud talule veel 51 000 talu. Talude arv kasvas ja 1939.a oli neid koguni 140 000, keskmine talu suurus oli 22,4 hektarit

1949. aastal nõukogude võim sundkollektiviseeris talud ja nende baasil moodustati kolhoosid. Nõukogude perioodi lõpuks oli Eestis 365 sovhoosi ja kolhoosi, keskmise pindalaga ca 3600 hektarit.

Taluliikumist kandsid põllumeeste seltsid. Johann Voldemar Jannsen asutas 1870.a esimese talunike organisatsiooni - Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi. 1874.a soetas ja asutas Carl Robert Jakobson Kurgja näidistalu ning asus Viljandi ja Pärnu Põllumeeste Seltside esimehena propageerima põllumajandusalaseid uuendusi.

Põllumeeste keskliitu ei sündinudki. Jaan Tõnissoni eestvedamisel kutsuti 1899.a kokku esimene Eesti Põllutöö Kongress. Kongressi üheks eesmärgiks oli ka talunike ühise katuseorganisatsiooni loomine, kuid Vene valitsus otsustas taluliikumise „keskkoha“ loomise peatada, kuna põllumeeste organiseerumises nähti ohtu valitsevale korrale. Formaalselt kandis põllumeeste esindusorganisatsiooni rolli kuni 1907.a seega Tartu Põllumeeste Selts. Põllumeeste seltside keskorganisatsioon jäi aga ka hiljem üldse loomata, selle asemele tekkisid vaid piirkondlikud põllumeeste keskseltsid Tartus, Pärnus ja Tallinnas.

Põllumeeste seltsid politiseerusid. 1905.a asutas Jaan Tõnisson Tartu Põllumeeste Seltsi baasil Eesti Rahvameelse Eduerakonna, millest eraldus alles 1917.a Jaan Hünersoni eestvedamisel Eesti Maarahva Liit. Põllumeeste seltsid killustusid ja politiseerusid.

ETKL-i ROLLIST ISESEISVUSE TAASTANUD EESTIS

Eestis loodi juba 1988. aastal üle 600 talu, kuigi ENSV taluseadus võeti vastu alles aasta hiljem. Massiline talude taastamine oli ennekõike maarahva suur vabaduse ja iseenda peremeheks saamise tahteväljendus. See protsess oli rohujuuretasandi liikumine, omaalgatuslik, kus maakondlike taluseltse ja taluliite asuti moodustama veel enne, kui loodi 22. jaanuaril 1989. aastal Eestimaa Talupidajate Keskliit. 1990. aastaks oli loodud juba 13 000 talu ja 1998. aastaks 38 000 talu.

Abi ja nõuande jagamisest. Tänapäeva turumajanduse tingimustes üleskasvanud põlvkonnal on raske aru saada, millega taluliit oli sunnitud tegelema. ETKL-i üks esimesi rolle oli Eesti NSV-le eraldatud materiaalsete ressursside jagamine talude. Talusid hakati üles ehitama tühjalt kohalt ja selleks oli vaja suurel hulgal traktoreid, kombaine, veo- ja sõiduautosid, põllutööriistu, väetisi, kemikaale, seemet, tõuloomi, kütuseid ja ehitusmaterjale jms. Sisuliselt jagas organisatsioon ostuõigusi eelloetletud varadele, sest puudus vabaturg ja pakkumine. Vastupidi – kõikidest resusurssidest oli suur puudus. Sellele lisandus välisabi raames saadud kasutatud põllutehnika, peamiselt Soome ja Rootsi talunikelt, jagamine taluliidu liikmete vahel. Seega said abi tuhanded talunikud. ETKL-il avanes peagi võimalus saata Eesti taluperede liikmeid Soome, Rootsi, Norra,Taani, Saksamaale ja USA-sse põllumajanduskoolidesse õppima ja taludesse praktikale. Kokku suunati ETKL-i kaudu tööle ja väljaõppele üle 900 noortaluniku.

1991.-1992. aastate omandi-, maa- ja põllumajandusreformidest. Mõned teist ehk mäletavad, et 90-te alguses leidus Eestis veel neid poliitilisi jõude, kes kavandasid tõsimeeli endiste kolhooside, sovhooside ja riigimajandite baasil riiklike majandite süsteemi jätkamist. 1991. aastal võeti siiski vastu omandi- ja maareformi seadused, millega valiti suund endiste omanike õigusliku järjepidevuse, eraomandi puutumatuse, vaba ettevõtluse ja turumajanduse tagamiseks. 1992. aastal võeti vastu ka põllumajandusreformi seadus, mille eesmärgiks sai üleminek põhiliselt talumajapidamisele ja muule eraomandusel rajanevale ettevõtlusele. ETKL-i rolli nende seaduste koostamisel ja vastuvõtmise mõjutamisel on keeruline alahinnata.

Jäneda Õppe– ja Nõuandekeskusest ning Talutargast. 1991. aastal sai ETKL enda kasutusse Jäneda Põllumajandustehnikumi hooned, mille me kujundasime Taani riigi abiga ümber Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuseks. Sellest ajast pärinevad ka traditsioonid iga-aastaselt korraldada „Eesti parima talu“ konkurssi ja Eesti talupäevi Jänedal. Me valisime tol ajal oma eeskujuks Taani taluorganisatsioonide ülesehituse, mille lahutamatuks osaks oli nõuandeteenistus. Poliitilistes tõmbetuultes lõhuti ja taasriigistati 1999. aastal Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskus ning taluliidu nõuandesüsteem oli määratud sellega hääbuma.

1994. aastal hakkasime ETKL-is koostama Taani eeskujul ka talunikele ja konsulentidele mõeldud juhtimis- ja planeerimistarkvara „Talutark“. Arendus – ja progammeerimise meeskonnas töötas kokku alaliselt 4 inimest ning koostööd programmi arendamiseks tehti mitmete organisatsioonidega, sh Eesti Maaülikooliga. Tegemist oli integreeritud programmiga, kus taimekasvatuse, loomakasvatuse ja metsanduse moodulid olid omavahel ühendatud majandusmooduliga. Programm võimaldas mõõta, analüüsida ja planeerida talu tootmist. Me jõudsime välja täielikult töötava programmiversioonini, misjärel poliitikud otsustasid selle rahastamise 2001. aastal lõpetada. Võiks öelda, et sellest ajast alates kadus ära riigi tugi elujõulise nõuandesüsteemi arendamiseks ja kuna ETKL-i enda liikmetel majanduslik võimekus taolise tegevuse jätkamiseks puudus, on need teenused ka vaikselt hääbunud.

1997. aasta maamüügi seadustamisest juriidilistele isikutele. Eesti põllumajanduses üks olulisemaid otsuseid tehti 1997. aastal, kui Mart Siimani valitsuse ajal otsustati seadustada põllumaa müük juriidilistele isikutele. Sellega kaotasid oma sisulise tähenduse ka kõik senised välismaalastele kehtestatud maamüügi piirangud, kuna juriidiliste isikute omanikeringi ei kontrollinud enam keegi. See on üks selliseid otsuseid, mille mõjusid oskavad ehk vaid hinnata meie lapsed ja lapselapsed, kui põhiline tootmisvahend on liikunud järjest enam suurte institutsionaalsete investorite ja rahvusvaheliste korporatsioonide kätte, kelledel kohaliku maaelu arendamisega puudub juba igasugune seos.

Euroopa Liiduga liitumisest. Euroopa Liiduga liitumine 2004. aastal muutis oluliselt Eesti põllmajanduse arengut. pani selge piiri Eesti põllumajanduse hääbumisele. 2002. aastal tõi ETKL Eestisse Euroopa Põllumajanduskongressi. 600 delegaati üle kogu Euroopa arutasid Tallinnas Sakala keskuses põllumajanduspoliitika ja ühistegevuse probleeme. See kongress oli olulise tähtsusega Eesti liitumise küsimustes Euroopa Liiduga ning sellel kongressil tehti sisuline otsus uute liikmesriikide taluorganisatsioonide vastuvõtuks Euroopa Liidu vastavate katusorganisatsioonidega COPA/COGECA-sse. ETKL osales pidevalt Eesti liitumispositsioonide väljatöötamises ning võitles paremate liitumistingimuste nimel nii Eestis kui EL-i tasandil. Me valmistasime oma liikmeid ette EL-iga liitumiseks ning andsime selleks välja infolehti „ Info Euroopa Liidust“ ning nõuandelehte „Hüva Nõu“. Keskliidu juurde moodustati EL töögrupp, kes korraldas teabepäevi kõigis Eesti maakondades.

ETKL-i üheks suurem saavutus tuleks lugeda ka majandusliku ühistegevuse toetuste sisseseadmist. Me korraldasime ühistegevusalaseid kursuseid ja õppepäevi, õppeekskurssioone ja tõime Eestisse ühistegevusalaseid eksperte välismaalt. 1995.a käivitasime koostöös taanlastega ühistu juhatuse liikmete koolituse. Projekt kestis 2,5 a ja selle aja jooksul koolitati piima-, liha-, köögivilja ja masinaühistu juhte ühistu asutamise ja juhtimise teemadel. Projekti mõjul käivitusid läbirääkimised Järva-Jaani, Põltsamaa ja Haimre piimaühistute juhatuse liikmete vahel ning peagi sündis TÜ E-Piim. Taluliidu initsiatiivil ja kaasabil on loodud ka Eesti Erametsaliit, MTÜ Eesti Noortalunikud, Eesti Teravili, Eesti Maanaiste Ühendus, Kevili ja mitmed muud taolised ühendused.

Viimaseks suuremaks ühistegevusalaseks algatuseks taluliidus on lühikeste tarneahelate arendus ja sellega seotud „Ehtsa Talutoidu“ katuskaubamärgi loomine ning turule toomine. 12 aastat tagasi alustasime loomakasvatustaludele asendusteenistuse väljatöötamist. Tänaseks annab ETKLi asendusteenistus tööd 40le inimesele ja teenindab üle 300 loomakasvatustalu.

ETKL-i TULEVIKUST

ETKL-il on Eesti põllumajanduses ja ühiskonna arengupüramiidis täita jätkuvalt suur roll. Selleks on soodsa majandusliku keskkonna loomine, et peretalud ja väikeettevõtjad, kes on valdavalt ise endale ja oma perele tööandjateks, saaksid konkureerida rahvusvahelise suurtootmisega. Paljud tänased suurtootjad Eestis on eilsed väiketootjad või peretalud, kes on oma arenguteel saanud tuge ETKL-ist ja tema poliitikast, mis aitas neil endil suureks kasvada.

ETKL-i väärtustest. Ajal, mil Eesti põllumajanduslik suurtootmine kontsentreerub ja omand liigub järjest enam rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide ja korporatsioonide omandisse, on peretalude ja kohaliku väikeettevõtluse huvide eest seismine ainus viisi, kuidas säilitada rahvatulu jagunemist maapiirkondadesse. Paljude kolhooside-sovhooside baasil moodustatud ettevõtted on jätnud maarahva töölise seisundisse. See on ka Eesti üks kõige põhilisem erinevus nt Soome või muu vana Euroopa põllumajandusega, mis sai vabalt ise areneda. ETKL taastoodab seega oma tegevuse mõjul jätkusuutlikku (sotsiaalselt, majanduslikult ja keskkondlikult kestvat) põllumajanduslikku ettevõtlust maapiirkonnas.

Progressiivsetest põllumajandustoetustest. Eesti talu saab jääda konkurentsis püsima üksnes tingimustes, kus otsetoetused on diferentseeritud progressiivselt väiksemate tootjate kasuks ja kapitalitoetused on suunatud teravikuga just peretaludele ja väikeettevõtjatele. Seda mõtet ja häält saab kuuldavaks teha üksnes ETKL, kes esindabki väiksemate tootjate huve võrreldes tuhandeid hektareid harivate tööstuslike suurettevõtetega.

Euroopa Liidu liikmesriikide taluorganisatsioonide survel on ka EL-i ühtne põllumajanduspoliitika muutnud oma toetusi modulatsiooni kaudu järjest progressiivsemaks. Euroopa Komisjon on oma uutes ettepanekutes tulnudki välja just ettepanekutega, mis aitavad talude positsiooni tugevdada. Jätkusuutlik Euroopa põllumajandusmudel põhineb peamiselt peretaludel ning nii peaks see olema ideaalis ka Eestis.

Lõpetuseks tahan öelda, et olen oma teenistusaja jooksul teinud koostööd kümne erineva ETKL-i esimehe (Aldo Tamm, Eldur Pardel, Uno Kiisholts, Ain Villems, Ants Aaman, Rainis Ruusamäe, Ilmar Haak, Urmas Ardel, Arvo Veidenberg ja Kalle Hamburg) ja 11 erineva põllumajandusministriga. Olen selle võimaluse eest tänulik, sest see on võimaldanud mul ka endal palju õppida. Olen teeninud Eesti taluliikumist veerandsada aastat. See on olnud mulle suur au!

Kaul Nurm

ETKLi peadirektor aastatel 1992-2006