Bergi preemia pälvis muldade kasutussobivuse kaardirakendus

Võitjaks valiti Põllumajandusuuringute Keskuse mullaseire ja uuringutebüroo töötajate Priit Penu, Elsa Putku ja Tambet Kikase omaalgatuslikult välja töötatud muldade kasutussobivuse kaardirakendus.

15. veebruaril Sangaste lossis toimunud innovatsioonipäeval selgitas Krista Kõiv Põllumajandusuuringute Keskusest mida antud rakendus endast täpsemalt kujutab. „Meie keskuse töötajad Priit Penu, Elsa Putku ja Tambet Kikas töötasid välja muldade kasutussobivuse kaardirakenduse, mis on mõeldud kasutamiseks põllumajandustootjatele. Muldade kasutussobivuse kaardi kontekstis saab keskenduda peamiselt agronoomilistele aspektidele: otseselt peegeldub kaardilt mulla omaduste vastavus kultuuride bioloogilistele vajadustele, kuid kaudselt saab hinnata ka mulla harimiskindlust ja mulla haritavust. Muldade kasutussobivuse hindamisel on olulised nii agronoomilised, keskkonnakaitselised kui ka sotsiaalmajanduslikud aspektid,“ selgitas Kõiv. „Teemakaartidega loodame kasutussobivuse infot rohkem tootjateni viia ning eeldus on, et külvikorra planeerimise protsessis arvestatakse ka muldade sobivusega kultuuride kasvatamiseks. On arusaadav, et põllukultuure tuleb kasvatada ka sellel mullal, mis selleks väga ei sobi. Aga teadmine, et see muld põllukultuurile ei sobi annab võimaluse tootjale teha otsuseid investeerimisvajaduse osas.“

Kõiv lisas, et nii saab öelda, et ilmselt ei ole põhjendatud intensiivne väetamine ja taimekaitse põllumajanduskultuurile vähemsobivatel muldadel, sest tõenäoliselt jääb saagikus mulla omadustest tulenevalt madalaks ning seega on võimalik kaardi alusel leida majanduslikult efektiivsemad, kuid samas ka keskkonnasõbralikumad lahendused agrotehnoloogia valikul.

„Kõikidel projektidel on märkimisväärne teaduslik ja rakenduslik innovaatiline tulemus ja väljund,“ ütles Eesti Rukki Seltsi president Vahur Kukk. „Mitu rakendust on põllumajandussektori ettevõtjad juba kasutusele võtnud. Selle tulemusena on suurenenud Eesti ettevõtete majanduslik tulukus ning tõusnud nende rahvusvaheline konkurentsivõime, paranenud toodete kvaliteet. Samuti on saavutatud keskkonnasäästlikkuse tõus.“

„Elame maailmas, kus paigalseis tähendab tagasiminekut, ja kus uuenduslikkus on igapäevaelu lahutamatu kaaslane. Mul on hea meel, et innovatsioonist on saanud ka Eesti toidutootmise üha "tavapärasem" osa,“ ütles Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. „Sel aastal konkursile esitatud kandidaatide seas oli palju tugevaid projekte. Tasub välja tuua, et sisutihe võidutöö sündis väljaspool autorite päevatöökohustusi.“

Ka Rukki Seltsi liige, Saidafarm OÜ juht Juhan Särgava kommenteeris, et olles tutvunud esitatud projektidega on tal hea meel tõdeda, et igaüks on meistriteos omas valdkonnas. „Nõrku projekte minu meelest ei olnud,“ sõnas Särgava.

Rukkiselts jagas ka medaleid

Lisaks Bergi innovatsioonipreemia väljakuulutamisele andis Eesti Rukki Selts üle krahv Bergi nimelise kuldmedali silmapaistvale maaelu edendajale ning Sangaste rukki tänumedalid rukkikasvatuse ja -kultuuri arendajale.

Nii pälvis seltsi kuldmedali Eesti Rukki Seltsi patroon, president Arnold Rüütel. Tänumedalid said Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadur, rukkiaretaja Ilme Tupits, pikaajaliselt rukkisordi Sangaste säilitusaretusega tegelenud Lea Rannik ja Rukki Seltsi juhatuse esimees Leonhard Puksa. Tänumedal antakse ka krahv Bergi perekonnale, kelle esindajaks on krahvinna Sylvia-Alexa von Berg.