OTSE PÕLLULT: Turgutava niiskuse saabumine

Väetised on pääsenud mõjule ja põllupilt on hoogsalt paranenud. Soodne oli ka see, et vahepealne nädal jahedamat ilma andis taimedele võimaluse natukene järgi kosuda vahepealsest väga intensiivsest pikkusesse venimisest.

Pärast vihmade saabumist andsin taliviljadele viimased väetised kätte. Samuti on ka suviodrad ja kaerad saanud kogu oma pealtväetise kätte, et võrsumisperioodiks oleks taimedel energiat ja jõudu. Eelmine aasta tegi hellaks, kui pealtväetised ei jõudnudki korralikult taimedeni, sest põllupind oli ülikuiv. Seekord tegin seda pigem varem, et kasutada ära mulla niiskust. Kaerade kogulämmastiku tase on 85 N ja suviotradel 110 N.

Umbrohutõrje ja haigustõrje on samuti taliviljades tehtud. Täna on päevakorras kasvureguleerimine. Varajased talinisu sordid on lopsaka kasvuga. Kui varem arvasin, et teen kasvureguleerimise kogu nisul Medax Max-iga 0,3 kg/ha, siis nüüd otsustasin, et varajastel sortidel kasutan Medax Max kulunormiga 0,4 kg/ha-le.

Talinisu põllul veidi uudistades avastasin kuivanud lehtedega võrseid. Lähemal vaatlusel leidsin taimest ka vagla.

Entomoloogist väga hea tuttav Tiiu Annuk kinnitas mu kahtlusi, et tegu on Rootsi kärbse vastsega. See sunnib eriti tähelepanelik olema peatselt suvivilja põldudel, kus oht on suuremaks kahjustuseks.

Loe, millist kahju teeb rootsi kärbes SIIT.

Eelmisel nädalal olid öökülmad, mis ei olnud muidugi head rapsile. Taimed olid igal hommikul longus. Ka ülemised lehed olid kahjustatud. Aga siiski on üldpilt palju paremaks läinud. Taimede varred on jämenenud ja näha on, et ka kasvuregulaator on mõjunud. Taimedel on hakanud arenema külgvõrsed.

Varajased sordid on alustanud vaikselt ka õitsemist. Õitsemisaegset fungitsiidi plaanin teha Cantus Gold-iga 0,5 l/ha, kui raps on täisõitsemises, et tagada väga hea mõju nii valgemädanikule kui ka kuivlaiksusele. Samuti teen kindlasti seiret kõdra-peitkärsakatele. Kui nende levik ületab tõrjekriteeriumi, lisan paagisegusse ka õitsemisaegselt lubatud insektitsiidi. Selle töö teen kindlasti öötundidel tolmeldavate putukate kaitseks.

Hernes on samuti vahepeal tublisti arenenud. Tänaseks on olemas 2..3 lehepaari. Umbrohud on tärganud ja idulehtedes. Mullapind on pealt mõnusalt niiske Stomp CS-i kasutamiseks. Samas on õhutemperatuur ka väga hea Basagran 480-e kasutamiseks. Seega leian, et esimesel võimalusel teen ära umbrohutõrje Stomp CS-i 1,45 l/ha ja Basagran 480 1,5 l/ha seguga. Veekulu on plaanis 300 l/ha. Kindlasti jälgin, et taimede lehed oleksid kuivad ja pigem pritsin ajal, kui päikese intensiivsus pole väga suur, ehk õhtutundidel.

Suviteraviljade umbrohutõrjega veel kannatan. Täna on neil valdavalt 2 lehte. Kohtades, kus seeme jäi algul kuiva kätte, on vili alles tärganud. Arvan, et nende umbrohutõrje algab uuel nädalal. Teen seda Biathlon 4D 50 g/ha ja MCPA 750 0,5 l/ha seguga. MCPA 750 lisan segusse, et saavutada kiire närbumiseffekt ja pikk lai mõju Biathlon 4D-st. Lisan paagisegusse ka fosforirikast leheväetist taimede parema juurdumise tagamiseks.

Suviraps on ka kenasti tärganud. Kuna nüüd on tulemas soojad ja päikselised päevad, käin kindlasti jälgimas maakirpude levikut, kes on just sellistes oludes hästi aktiivsed. Samas loodan, et raps saab kiiresti kasvuhoo üles, tulevad pärislehed ja pääseb maakirpude tõrjest. Vajadusel teen tõrje Fastac 50-ga 0,2 l/ha.

Selline on olukord ja taimede kasv hetkel Kagu-Eestis. Usun, et põhjapool on sarnased tööd veel alles nädala pärast tulekul. Soovin kõigile edu, jaksu ja rahulikku meelt!

Kristjan Kasearu, BASF Agricultural Solutions agronoom

Eelnevad OTSE PÕLLULT blogipostitused leiad SIIT.