Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas metsa istutamine on majanduslikult tulus tegevus?
Riik seab metsaomanikule kohustuse raiesmikule uus metsapõlv rajada. Tavaliselt on selleks tähtajaks viis aastat. Uue metsa rajamisel mängivad tähtsat rolli nii majanduslik pool kui ka loodus ise. Metsamajandusuudised.ee vestles sel teemal HD Foresti juhi Toomas Kamsi, metsaülema Meelis Merenäkki ja andmebaaside arendusjuhi Villu Lukkiga, et selgitada välja, kas on majanduslikult otstarbekas uus mets ise istutada või metsaomanikuna võib kaaluda ka mets looduslikult uuenemisele jätmist.
Kui metsaomanikule on mets investeering ja ta soovib, et mets toodaks talle majanduslikku kasu, siis on mõistlikum investeerida metsa uuendamisse. Mets on vaja peale raiet kiiresti uuesti puitu tootma panna. Selleks parim viis on metsaistutamine ja hästi sobivad istutamiseks seemlatest aretatud kiirekasvuga istikud.
Enne metsaistutamist tuleks endale selgeks teha, kui suur on tehtav investeering ja mis on selle investeeringu tasuvus aastakümnete jooksul. Istutamine ja sellejärgne hooldus võib metsaomanikule maksab minna ca 1000-3000 eurot hektari kohta. See investeering tuleb peale raiet kohe alguses välja käia ja selle tasuvus ajajooksul on võrdlemisi väike.
Metsaomanike seas on levinud väide, et kui istutad ühe puu, selle kulu on alla ühe euro, aga 100 aasta pärast on puu väärtus 100 eurot. Lihtsustatult arvutades, sel juhul jääks metsaomanik 100-kordselt oma investeeringuga plussis. Reaalsus on aga teine. Kui kõik metsa uuendamisele ja hooldamisele läinud kulud aastate lõikes ära jaotada ja täpsed arvutused läbi viia, siis tasuvus võib jääda 2-3% juurde.
Milline on tasuvus metsas, mis on looduslikult uuenenud? Metsas, millesse investeering oleks alguses 0 eurot? Kas sellises metsas 100 aasta pärast oleks vähem metsamaterjali tihumeetreid? Tõsit ta on, et istutatud metsas võib tihumeetreid lõpuks tulla natuke rohkem ja uus metsapõlv saab viis aasta varem raiesmikule, kui looduslikult see ise tekiks. Ilma istutamiseta kaotaks metsaomanik 100 aasta peale ainult metsa viieaastase juurdekasvu. Kui metsaomanik on kaalunud majanduslikku poolt ja tal on see raha, mis uuendamisse investeerida, siis see on mõistlik kulu, mida teha.
Looduslik uuenemine soodustab segametsade teket
Looduse seisukohalt ei ole oluline, kas metsa uueneb looduslikult ise või istutab selle inimene. Mõlemal juhul viie aasta jooksul kasvab uus mets. Looduslikult tekiks meie kasvukohtades rohkem lehtpuu metsasid, aga praegusel hetkel inimesed eelistavad istutada väärtuslikumat okaspuud, lehtpuid istutakase suhteliselt harva.
Metsapoliitikast tulenevad nõuded ei soosi hästi looduslikku uuenemist.
Loe täismahus artiklit Äripäeva teemaveebist Metsamajandusuudised.ee.
Seotud lood
27 aasta jooksul on TOBROCO-GIANT arenenud ülemaailmseks kompaktlaadurite liidriks, pakkudes üht kõige ulatuslikumat tooteportfelli selles valdkonnas. Ettevõtte missiooniks on pakkuda intelligentseid lahendusi, mis lihtsustavad igapäevast tegevust erinevates tööstusharudes, olgu selleks siis ehitus, põllumajandus, haljastus või omavalitsused.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele