Ülo Kivine: 100 miljonit liitrit piima kinnitab eestimaalaste piimaarmastust

Rahvusvaheline piimapäev on ellu kutsutud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) poolt 2001. aastal ning piimapäeva peetakse täna enam kui 80 riigis. Iga eestimaalane joob klaasi piima päevas.

„Piimapäeva ülesanne on teadvustada piima ja piimatoodete tervislikkust,“ ütles Tere ASi ja Farmi Piimatööstuse ASi juhatuse esimees Ülo Kivine. „Piimapäeva puhul toimuvad üle maalilma erinevad üritused, näitused, degustatsioonid. 1. juuni sai rahvusvaheliseks piimapäevaks seetõttu, et mitmetes riikides seda päeva juba piimapäevana tähistati. Piimapäeva rahvusvaheline tuntus on aasta-aastalt kogu aeg kasvanud ning paljudes riikides on üritused väga populaarsed.“

„Piim ja piimatooted on eestlaste jaoks iseenesestmõistetavad toidulaua osad olnud sajandeid,“ lausus Ülo Kivine. „Piimapäev, avatud talude päev ja kõik linnainimesi maale lähendavad ettevõtmised aitavad meil paremini mõista toidu päritolu ja saamislugu. Keskealised Eesti inimesed teavad, et veel nõukogude aja lõpus oli olemas maapiim ja linnapiim. Maapiim oli see, mis tuli vanaema või vanaisa lehmast ja linnapiim see, mis tuli poest. Nüüd on väga paljude laste jaoks alles vaid linnapiim. Piimapäev näitab, et maapiim ei ole siiski mitte kuskile kadunud.“

Statistikaameti andmetel toodeti Eestis selle aasta esimeses kvartalis 26 400 tonni pastöriseeritud piima, kasv oli eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 700 tonni ehk 2,7 protsenti. Rekordkuu oli jaanuar, kui Eestis toodeti 9200 tonni pastöriseeritud piima. Võrreldes 2019. aasta esimest kvartalit eelnevate aastate sama perioodiga, kasvas joogipiima tarbimine seitsmendat aastat järjest. Täna on toorpiima isevarustatuse tase Eestis 180 protsenti, mis teeb Eestist tugeva piimatoodete eksportija.