Muld on pidevate looduslike protsesside tulem, mille tekkes osalevad nii mullas paiknevad elusorganismid kui ka taimed. Muldade viljakust võib defineerida kui mulla võimet varustada taimi ja mullas elavaid mikroorganisme eluks vajalike toiteelementide, vee ja hapnikuga.
- Mullaviljakuse parandamiseks on mitmeid võimalusi. Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Muld on põllumajandusliku tootmise alustala, mistõttu on oluline seda kasutada teadmistepõhiselt ning pöörata tähelepanu mullaviljakuse hoidmisele ning taastootmisele.
Mullaviljakusese juures on oluline rääkida huumusesisaldusest. Mulla huumusvaru suurendamiseks on võimalik kasvatada liblikõielisi kultuure ning viljeleda vahekultuure põhikultuuride vahel. Suur biomass jätab mulda orgaanikat, mis on oluline mikroorganismide elutingimuste parandamiseks ning eeskätt vihmausside elutegevuse elavdamiseks.
Vahekultuurid parandavad mulla bioloogilisi ja füüsikalisi omadusi, vähendavad toitainete leostumist mullast ja pinnase erosiooni ning suruvad alla umbrohtumust. Ristõieliste kultuuride eritatavad glükosinolaadid avaldavad mullapatogeenidele ka fungitsiidset mõju. Kattekultuurideks sobivad kiire algarengu ja kasvuga kultuurid, näiteks valge sinep, harilik keerispea, tatar, Itaalia raihein, harilik rukis, õlirõigas, taliraps ja -rüps. Lisaks kasvatatakse ka liblikõielisi - mesikas, ida-kitsehernes, kaunviljad - mis rikastavad mulda lämmastikuga. Taimehaiguste leviku vähendamiseks on oluline ka vahekultuuride kasvatamise puhul jälgida külvikorda. Eriti tuleb seda meeles pidada ristõieliste kultuuride kasvatamisel, sest võib tekkida ristõieliste nuutri oht.
Lagundamisprotsessi toetavad ensüümid ja mikroorganismid on abiks. Taimejäänuste lagundamiseks ja huumusetekke soodustamiseks on võimalik kasutada biopreparaati
BioSplito, mis sisaldab mikroorganismide poolt bioloogiliselt sünteesitud ensüüme ja ensüümide tegevust aktiveerivaid aineid. See tagab taimejäänuste kiirema lagunemise, parandab mulla bioloogilist aktiivsust ja füüsikalisi omadusi ning rikastab mulda taimedele kiiremini kättesaadavate toiteelementidega.
- BioSplito ja BioSpektrumi toime 30 päeva pärast töötlust. Foto: Baltic Agro AS
Taimejäänused koosnevad peamiselt tselluloosist, hemitselluloosist ja ligniinist, mida tootes sisalduvad ensüümid aitavad lagundada. Viie tonni taimejäänuste lagundamiseks kulub üks liiter
BioSplitot (soovituslik kulunorm 0,5-2,0 l/ha). Enamlevinud teraviljade põhk sisaldab kuivaines keskmiselt 0,67% lämmastikku, 0,11% fosforit ja 1,6% kaaliumit (oder ja kaer veidi rohkem, nisu ja rukis vähem). 5 tonni põhuga (põhu keskmine kuivaine sisaldus 83%) jätame seega mulda keskmiselt 27,8 kg lämmastikku, 4,6 kg fosforit ning 66,4 kg kaaliumit. Põhu lagunedes vabanevad eelnimetatud toitained ka mulda ja muutuvad taimedele hiljem kättesaadavaks.
Ka mulla mikro- ja makroorganismid mängivad taimejäänuste lagunemisel ja huumuse tekkel olulist rolli. Vihmaussid moodustavad mullas käike, segades ning õhustades mulda ning parandades mulla vee sidumise võimet. Lisaks leidub mullas mitmeid putukavastseid, tuhatjalgseid, lestasid ning hooghännalisi, kes lagundavad samuti taimset materjali. Mullas elavad bakterid ja seened reguleerivad toitainete ringlust, lagundavad orgaanilist materjali.
Mullaorganismide elutegevuse soodustamiseks võib kasutada
BioSpektrum’it, mis sisaldab looduslikult mullas esinevaid mikroorganisme. Tootes sisalduvad bakterid ja seened (
Bacillus spp, Thiobacillus spp, Azotobacter spp ja teised
PGPR* spp, Mycorrhizae) aitavad parandada mikro- ja makrotoitainete omastamist, mikrobioloogilist aktiivsust ning mullastruktuuri.
BioSpektrum sisaldab mükoriisaseeni, mis loovad taime juurega sümbioosi ning toimivad juure pikendusena. Mükoriisaseened toodavad ka glükoproteiin-globuliini, mis ühendab mullaosakesi, muutes sellega mullastruktuuri. Tänu sellele on taim võimeline sügavamatest mullakihtidest toitaineid ja vett omastama ning suudab ebasoodsatele kasvutingimustele paremini vastu pidada. BioSpektrumi mõju mullale ja taimedele on pikaajaline.
Katsetulemused kinnitavad toote tasuvust. Koostöös Eesti Maaülikooliga korraldati katse BioSpektrumi mõju hindamiseks. Uuriti toote mõju kaer ’
Meeri’ saagikusele. BioSpektrum’iga mulla töötlemine tõi enamsaaki 250 kg/ha. Rajati ka katse kontrollimaks BioSpektrum + maheväetis Monterra 9-1-5 mõju talinisu ’
Skagen’ saagikusele. Võrreldes kontrollvariandiga andis see kombinatsioon 950 kg/ha enamsaaki. - BioSpektrumiga (0,5 l/ha) mulla töötlemise mõju kaer 'Meeri' saagikusele ja BioSpektrumi (0,5 l/ha) + Monterra 9-1-5 (500 kg/ha) mõju talinisu 'Skagen' saagikusele. Foto: Baltic Agro AS
Mullaorganismide elutegevust mõjutab ka muldade happesus. Paljud kasulikud mikroorganismid ei suuda elada ja paljuneda madala pH-ga muldades, ehk kui kaltsiumisisaldus mullas on < 1500 mg/kg. Mullas elavad kasulikud bakterid on aga abiks toiteelementide omastamisel, vabastades mulda mitmeid mikroelemente (nt S, Fe, Zn) ja fosforit, kaaliumit. Muldade viljelusväärtust saab tõsta lubiväetiste lisamisega põldudele. Lubiväetiste kasutamine aktiveerib mikroorganismide ja vihmausside elutegevust, soodustades huumuse teket ning kiirendades seekaudu taimetoitainete vabanemist ning muutes need taimedele paremini omastatavaks.
Soovitame kiiretoimelist orgaaniliste elementidega rikastatud granuleeritud lubiväetist
AtriGran või looduslikku päritolu lubjakivijahu.
Tugevam juurestik kindlustab suurema saagi. Koostöös Eesti Maaülikooliga on rajatud pikaajaline katse hindamaks AtriGran’i mõju mullale ja taimede saagikusele. Võrreldes kontrollvariandiga oli AtriGran 1500 kg/ha variandis taimiku juurestik visuaalselt suurem ja enam arenenud ning see variant andis kaeral ka 600 kg/ha enamsaaki.
Jätkusuutlikuks tootmiseks on oluline hoida mulla toitainete bilanss tasakaalus. Ka mahetootjatel avaneb järjest uusi võimalusi taimede väetamiseks ning mulla rikastamiseks.
Baltic Agro tootevalikus on mitmeid mahetootjatele lubatud orgaanilisi väetiseid ning granuleeritud mineraalväetiseid. Orgaaniliste väetiste, sh
Monterra väetiste toime on pikaajaline, varustades mulda toitainetega vähemalt kolme aasta jooksul. Monterra BIO maheväetised on oluliseks toitainete ja huumuse allikaks.
Kindlasti ei tohiks väetusplaani koostamisel tähelepanuta jätta sõnnikut. Selle kasutamine parandab mulla füüsikalisi omadusi, soodustab mikroorganismide arengut ning huumuse teket. Toiteelementide kontsentratsiooni ja omastatavuse poolest loetakse linnusõnnikut (sh kanasõnnikut) väga väärtuslikuks sõnnikuliigiks. Mahe
kanasõnnik Monterra BIO on granuleeritud, vabapidamisel peetavate kanade sõnnik. See sisaldab põhilisi toiteelemente nagu lämmastik, fosfor, kaalium ja ka mikroelemente nagu raud, mangaan, boor, molübdeen ja tsink. Monterra kanasõnnik on neutraalse pH-tasemega ja selle suur orgaanilise aine sisaldus (65%) parandab mullastruktuuri, aidates säilitada mulla niiskustaset ja soodustades mullaelustiku tegevust.
Mulla rikastamiseks kaaliumiga sobivad kõrge kaaliumisisaldusega kaaliumsulfaatväetis
KALISOP, kõrge magneesiumi- ja väävlisisaldusega kaaliumväetis
Patentkali ning huumushapetega rikastatud kompleksväetis
Ecoplant Humi.
Magneesiumipuuduse korral võib kasutada magneesiumsulfaati
Esta Kieserit ja kõrge magneesiumi- ja naatriumisisaldusega kaaliumväetist
Magnesia-Kainit, mis sobib eelkõige rohumaade väetamiseks.
Fosforipuuduse korral võib kasutada kõrge fosfori sisaldusega
Monterra 4-10-2.
Soovitame ka kõrge lämmastikusisaldusega väetiseid Monterra 9-1-5 ja
Monterra 10-7-1. Eesti Maaülikooli Mahekeskusesse on rajatud Monterra 9-1-5 pikaajaline katse uurimaks väetise mõju erinevate kultuuride saagikusele. 2017. aastal andis Monterra 9-1-5 kasutamine põldhernel ’Pinochio’ 430 kg/ha enamsaaki ning samal alal 2018. aastal talinisul ’Skagen’ 450 kg/ha enamsaaki. Kokku laotati väetist 900 kg/ha. 2019. aastal külvati samale põllu osale kaer ning külvieelselt väetist ei laotatud. Monterra väetise järelmõju hindamine käib seni, kuni saadakse enamsaake.- Maheväetise Monterra 9-1-5 pikaajaline katse. Väetise mõju põldhernes 'Pinochio' (Monterra 9-1-5 400 kg/ha) saagikusele ja talinisu 'Skagen' (Monterra 9-1-5 500 kg/ha) saagikusele. Foto: Baltic Agro AS
Muld on põllumajandustootja peamine töövahend, mistõttu on oluline hoida see terve ning produktiivsena. Viljakas ja hästi hoitud mullastik aitab tõsta saagikust ning saagi kvaliteeti ja oluline on meeles pidada, et taimele soodne kasvukeskkond tõstab taime vastupidavust stressile ja patogeenidele.
Helina Märtmann, Kertrud Jaeski ja Annika Jõemaa
Seotud lood
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?