Maheviljelus koos talviste vahekultuuridega ja kompostiga parandab oluliselt mullaomadusi

Taimejäänused ja muu sarnane orgaanika lagundatakse kõigepealt suuremate mullaorganismide nagu vihmaussid, ümarussid, lestalised jt poolt. Seejärel töödeldakse edasi juba mulla mikroorganismide poolt taimedele kättesaadavaiks toiteelementideks. Mulla mikroorganismid tarbivad selleks kasvuhoonegaase. Seetõttu on mullad ookeanide järel maailmas teisel juhtival kohal kasvuhoonegaaside sidujatena, mängides nõnda olulist rolli kliima kujundamisel. Mida aktiivsem on mulla elustik, seda efektiivsemalt toimivad mullaprotsessid, mis on kestliku tootmise aluseks. Uurimused on näidanud, et nii mullaelustiku mitmekesisus kui aktiivsus (sh mulla mikroobide aktiivsus) sõltuvad mulda viidava orgaanilise aine mitmekesisusest, kogusest ja kvaliteedist ning muldade majandamise viisidest.

Pikaajaline katse. Mullaomaduste muutumine erineva majandamise korral tuleb ilmekalt esile Eesti Maaülikooli 2008. aastal Eerikale rajatud pikaajalises eri kasvatussüsteemides külvikorra katse tulemustes. Külvikorras järgnevad üksteisele viis põllukultuuri: oder ’Anni’, ristik ’Varte’ allakülviga, punane ristik, talinisu ’Fredis’, põldhernes ’Starter’ ja kartul ’Maret’.

Maheviljeluses katsetatakse kolmes kasvatussüsteemis – talviste vahekultuurideta viljelussüsteem (Mahe 0) järgib ainult külvikorda; talviste vahekultuuridega viljelussüsteemid (Mahe I ja Mahe II). Mahe II süsteemis, vahekultuurile lisaks, väetatakse kompostitud veisesõnnikuga (kevadel teraviljadele 10 t ha-1, kartulile 20 t ha-1).

Mahe I ja II viljelussüsteemide katseväljad viiakse talveks vahe- ehk kattekultuuride alla. Selleks külvatakse kohe pärast talinisu koristust rukki, talirüpsi ja keerispea segu, pärast hernest talirüpsi ja keerispea segu ning pärast kartulit rukis. Talvised vahekultuurid küntakse mulda kevadel enne põhikultuuri külvi. Tavasüsteemide katselapid küntakse sügisel.

Maheviljelus on sünteetiliste agrokemikaalide vaba. Tavaviljelussüsteemides kasutatakse sünteetilisi väetisi ja taimekaitsevahendeid. Sõltuvalt kultuurist ja selle olukorrast tehti vegetatsiooniperioodil umbrohu, taimehaiguste ja kahjurite tõrjeks pritsimisi kuni 5 korda, sügisel koristusjärgselt töödeldi herne, kartul ja talinisu katselappe umbrohutõrjeks lisaks glüfosaadiga. Tava 0 süsteemis väetisi ei kasutata (kontroll, N0P0K0), see järgib üksnes külvikorda. Tava II süsteemis kasutatakse kõigil kultuuridel foonina mineraalset fosfor ja kaaliumväetist vastavalt P25 kg ha-1 ja K95 kg ha-1. Mineraalse lämmastikuga väetamine oleneb kultuurist: hernele N 20, odrale N 120, talinisule ja kartulile N 150 kg ha-1.

Kahe rotatsiooni järel ilmneb tulemutes tavasüsteemidega võrreldes oluline orgaanilise süsiniku (Corg) sisalduse tõus mahesüsteemides, eriti usaldusväärselt talviste vahekultuuridega Mahe I ja II süsteemides (joonis 1). Orgaaniline süsinik on oluline mulla näitaja, sest moodustab enamasti üle poole (58%) mulla orgaanika sisaldusest.

Suurem orgaanilise aine sisaldus loob eeldused aktiivsemale mullaelustikule, mis ilmnebki mahesüsteemides (joonis 2).

Oluliselt tõstab mikroobide aktiivsust vahekultuuride kasutamine (Mahe I ja II) süsteemides, kuid kõrgeim aktiivsus saavutatakse Mahe II süsteemis, kuhu on veel lisatud kompostitud sõnnikut (joonis 2). Tavasüsteemides mikroobide aktiivsuse pärssimine saab olla põhjustatud pestitsiidijääkidest mullas. Sellist mõju on näidanud hulk varasemaid uuringuid. Tugevam pärssimine avaldub Tava 0 süsteemi mullas, kus analüüside alusel olid glüfosaadi ja tema laguprodukt AMPA jäägid suuremad kui Tava II süsteemi mullas.

Kui mullas on pärsitud bioloogilised protsessid, siis on alla surutud ka toiteelementide vabanemine. Viimane avaldub ilmekalt tabelis 1, kus nähtub et mahesüsteemides on näitajate sisaldused kõrgemad kui tavasüsteemides. Eriti head näitajad on mahesüsteemis, kus talvistele vahekultuuridele lisaks kasutatakse komposti. Mahesüsteemide mullas paranes ka mulla struktuur, vähenes tihedus, tõusis veesiduvus ja läbilaskvus, lisaks suurenes elustiku mitmekesisus. Mahesüsteemides vähenes ka usaldusväärselt mulla happesus (tõusis pH), mis aga tunduvalt tõusis (pH langes) Tava II süsteemis, mille põhjuseks on eelkõige mineraalväetised. Happeline keskkond aga ei soosi taimede toitumist.

Sama on näidanud ka rida möödunud aasta üldistavaid uuringuid ning raporteid, need leiad SIIT ja SIIT.

Anne Luik ja Liina Talgre, Eesti Maaülikool