Eesti põhjavee seisund on Euroopa riikidega võrdluses keskmisest parem

Uuringust järeldub, et enamikes Eesti piirkondades ei ole rikkalike sademete tõttu põhjaveevarudega probleeme ning põhjaveekogumites on põhjavee seisund hea. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eesti olukord keskmisest parem.

„Erandiks on vaid Kirde-Eesti piirkond, kus põhjaveekogumid on halvas koguselises seisundis, ulatusliku kaevandusvee väljapumpamise ja suure veevõtu tõttu, mis mõjutab omakorda ka piirkonna järvede veetaset, “ selgitas Keskkonnaagentuuri andmehaldusosakonna peaspetsialist Kristiina Olesk.

Põhjaveekogumid on halvas olukorras just keemilise seisundi tõttu ehk liigsete saasteainete sisaldumise tõttu. Enim probleeme ongi Ida- ja Lääne-Virumaal, kus põhjavees esineb üle normi fenoole, sulfaate, ammooniumi, keemilist hapnikutarvet, kloriide ja teisi aineid. Esmakordselt on hinnatud ka asjaolu, kus põhjavesi võib piirkondlikult pinnavett reostada kõrgema baariumi ja toitainete sisaldusega.

Ka Lääne-Eestis Matsalu piirkonnas on põhjavee halva seisundi põhjuseks keemilise hapnikutarbe normist kõrgem näitaja, mis viitab orgaanilise aine sisaldusele põhjavees.

Samuti on halba seisundisse hinnatud Prangli saar, kus põhjavees esineb nii kõrge PHT kui pH.

Eestis on põhjavee majandamiseks ja kaitseks moodustatud 31 põhjaveekogumit, mille seisundit hinnatakse iga kuue aasta tagant. Põhjavee seisundi hinnangu töö teostajaks oli Eesti Geoloogiateenistus ning rahastajaks Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Põhjaveekogumite seisundi hindamise metoodika kohaselt läbitakse nii keemilise kui koguselise seisundi hindamiseks erinevad testid, mille põhjal selgub iga põhjaveekogumi koondseisund. Keemilise seisundi testide puhul jälgitakse näiteks, et üldise keemilise koostise näitajaid ei oleks üle kehtestatud piirväärtuste või et põhjavesi ei muudaks halvaks mõne põhjaveetoitelise jõe või järve vee seisundit. Koguselise seisundi testide puhul jälgitakse, et põhjaveekogumi alale jäävates kaevudes oleks veevõtt ja põhjaveetoitumine tasakaalus ning mereäärsetes piirkondades ei tekiks liigsest veevõtust soolase merevee sissevoolu põhjaveekihti.

Põhjaveekogum hinnatakse ohustatuks, kui esineb saasteainetele kehtestatud läviväärtuste ületusi või nende sisalduste kasvusuundumusi.

Mis seisundis on Sinu kodukoha põhjavesi? Vaata täpsemalt Keskkonnaagentuuri interaktiivsest kaardiloost. Põhjaveekogumite seisundi uurimustöö on leitav Keskkonnaagentuuri veebilehelt.