Tuleval aastal on harrastuskalastajate elu kergem ja võimalusterohkem

„Kalendripõhiselt kalastuskaardilt paindlikule seitsmepäevasele kaardile üleminek on kalastajaile kahtlemata üks oodatumaid muudatusi,“ nentis keskkonnaminister Rain Epler. „Uuest aastast ei pea enam kalalemineku planeerimisel kinni olema konkreetsetes nädalapäevades ning üle nädalavahetuse kestva püügi puhul kahte eraldi kalastuskaarti ostma. Kui näiteks osta kaart neljapäeval, siis kehtib too järgmise neljapäevani.“

Ka ei pea uueks aastaks kalastuskaarte paaniliselt ette ostma hakkama, sest nende defitsiit enam ei ähvarda.

Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhata Herki Tuusa sõnul on praktika näidanud, et merele võetakse kõige rohkem kalastuskaarte nakkevõrguga püügiks. „Sellest ajast alates, kui läksime üle nädalapõhistele kalastuskaartidele, jagub püügivõimalusi kõigile,“ tõdes ta. „Järgmine samm, seitsmepäevasele süsteemile üleminek annab kalastajatele lisapaindlikkust ning on ka rahaline võit.“

„Kalastuskaartide taotlemine järgmiseks aastaks algab küll 1. detsembril, kuid kutsume kalastajaid üles soetama kalastuskaart alles siis, kui kalale mineku aeg on tegelikult kätte jõudnud ja puhkuseplaanid paigas,“ märkis Tuus. „Merele nakkevõrgulube ette osta pole vajalik ega mõistlik.“

Seitsmepäevastele kaartidele üleminek ei puuduta väikesaarte kalastajaid ega Peipsi järvel nakkevõrguga püüdjaid: neile jäävad endiselt kehtima pikema perioodi kalastuskaardid.

Uue aasta üks oluline muudatus on ka see, et siseveekogudel (välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel) vähendatakse nakkevõrgu püügi võimalusi 10% võrra. Sellega annab kalavarudele võimaluse kasvada ning ühtlasi saavad rohkem püügiruumi need kalastajad, kes püüavad kala peamiselt õnge ja spinninguga.

„Harrastuslik kalapüük on Eestis üha populaarsem,“ tõdes keskkonnaminister Rain Epler. „Viimastel andmetel on meil selliseid kalastajaid ca 170 000. Kalastajate kõige arvukama osa vajadustega tuleb järjest enam arvestada ning seatud sammud viivad meid järk-järgult selleni, et püügivõimalusi jaguks kõigile.“

Väiksemad muudatused ootavad uuel aastal ees ka forellijõgedel püüdmisel ja kadiskate kasutamisel.

Kesk-Eesti forellijõgedel kaotatakse järgmisest aastast nn perioodikaardid ehk need kalastuskaardid, mida oli võimalik soetada hooajaks ehk ajavahemikule 1. veebruarist 14. septembrini. Forellijõgedel on püügikoormus üsna suur ja selle paremaks hindamiseks on vaja saada ülevaadet kalastuspäevade tegelikust arvust. Seepärast saab sealsetele jõgedele tuleval aastal osta ühepäevaseid püügilube. Kuna nende lubade arv ei ole piiratud ning senine praktika näitab, et 99% neist võetakse elektrooniliselt, siis kalastajatele midagi ülearu keeruliseks ei muutu.

„Näide sujuvast üleminekust on võtta lõhejõgedelt, kus kunagi olid samuti perioodikaardid, kuid nüüdseks on üle mindud lühiajalistele lubadele, mis võimaldab püügikoormust jälgida ning reguleerida,“ selgitas Herki Tuus.

Mis puudutab kadiskaid, siis alates 2021. aastast on võimalik kalastajatel ühe kalastuskaardi alusel püügile asetada kuni kaks kadiskat ning seda kuni 48 tunniks. Kadiska populaarsus on aasta-aastalt tasapisi kasvanud ning muudatus aitab seda püügivahendit veelgi menukamaks muuta. Kadiska on pisike harrastuspüüdjale sobilik mõrd – hea alternatiiv nakkevõrgule, sest sealt on võimalik näiteks alamõõdulisi kalu hõlpsasti elusana vette tagasi lasta.