Keskkonnaagentuuri erinevad seirejaamad läbisid 5,6 miljoni euro eest uuenduskuuri

Projekti käigus soetatud seadmeid jagub Põhjaka automaatjaamadest Vilsandi ja Ruhnu seirekaamera, Narva õhurõhu- ja Taheva veetasemeandurini ehk igasse Eestimaa nurka. Rääkimata Tallinnast, kus Harku aeroloogiajaamas on kevadest alates automaatne sondeerimisjaam või Tõraverest, kus asub ainuke taevakaamera ja üks satelliitantennidest.

„Uuendatud jaamad tagavad meile keskkonnaandmete täpsuse ja operatiivsema kättesaadavuse ning võimaldavad ühiskonnale pakkuda seeläbi paremas kvaliteedis prognoose,“ kinnitab Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala.

Mitmeid olulisi uuendusi näeb teiste hulgas Tallinn-Harku aeroloogiajaamas. Üks silmapaistvamatest saavutustest on tänavu märtsis seal tööle hakanud automaatne sondeerimisjaam, mis saadab raadiosonde kord ööpäevas kuni 30 kilomeetri kõrgusele. Sond saadab andmeid iga kahe sekundi tagant ja võimaldab koguda andmeid erinevatest õhukihtidest.

Sondijaam töötab järgmisel põhimõttel: jaam võtab eellaetud kassetist sondi, kalibreerib selle ära, täidab õhupalli vesinikuga ja saadab õigel kellaajal selle teele. Kuna nüüd on sondi andmeedastus muutunud oluliselt tihedamaks, aitab see muuta täpsemaks ka prognoose. Andmeid kasutab Keskkonnaagentuuri ilmateenistus nii maapealse kui lennundusilma prognoosimiseks.

Tallinn-Harku jaamas asub ka üks uutest satelliitantennidest. Satelliitidelt suuremahuliste andmete vastuvõtmiseks on nüüd kaks 2,4-meetrise diameetriga antenni ühe 1,2-meetrise asemel.

Samuti paigaldati radarile uus kuppel, et kaitsta seda ilmastikuolude eest ning tagada radari töökindlus. Ilmaradar on väga oluline osa kaasaegses ilmaprognoosis, eriti ohtlike ilmanähtuste ja võimsate rünksajupilvede (väga tugevad ja lühiajalised vihmasajud) tekkimise hindamisel. Radar aitab visualiseerida sademeid üle terve Eesti peaaegu reaalajas.

„Keskkonnaagentuur saadab mõõtmistel saadud andmed igal täistunnil rahvusvahelisse andmevahetusse, kust need on kättesaadavad teistele riikidele ja organisatsioonidele nii ilmaprognooside kui ka kliimaülevaadete koostamiseks,“ selgitab Taimar Ala.

Olulise uuendusena pandi projekti käigus unikaalsesse Tooma sooseirejaama paika pinnase temperatuuri, õhutemperatuuri, niiskuse, tuule, laukast aurumist ja sademeid mõõtvad aparaadid. Kui siiamaani käis neid näite kohapeal fikseerimas inimene, siis nüüd jõuavad peagi need andmed Keskkonnaagentuuri numbrijadana – täpselt nii, nagu toimib ka ülejäänud automaatjaamade vaatlusvõrk Eestis.

Värskendatud sai ka Keskkonnagentuuri hüdromeetriajaamade sisseseade, automaatjaamad ja andurid läbisid uuenduskuuri ligi 40 hüdromeetriajaamas.

Projekti käigus sai Peipsi järv ka poijaama, mis iga paari tunni tagant mõõdab hüdroloogilisi ja meteoroloogilisi parameetreid jäävabal perioodil. Meteoroloogiajaamades on uuendusi aga rohkem kui 20 jaamas.

Hiljuti paigaldasime Tartusse Emajõeäärsele promenaadile hüdroloogiajaama kõrvale uue interaktiivse, puutetundliku infoekraani, et tartlased saaksid jõe ääres jalutades kõige värskema ilmainfoga tutvuda. Uuendusi on veel teisigi.

Keskkonnagentuuri seirevõrk on väga suur. Agentuuril on üle saja jaama. Meil on meteoroloogia-, hüdromeetria- ja rannikujaamad. Lisaks veel soo-, aeroloogia- ja järvejaam.

Üle terve Eesti leidub Keskkonnaagentuuri seirevõrgus jaamasid, mis on osa saanud lõppevast projektist ja mille tõttu saame täpsemaid andmeid üle kogu Eesti ja veel kaugemaltki uute satelliitantennide ja radarite abil. Selle mõju on aga palju rohkem kui lihtsalt täpsemate andmete edastamine.

Projekt „Meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste näitajate seire arendamine kliimamuutuste hindamiseks või prognoosimiseks“(SEME) vältas aastatel 2015–2020. Maksumus 5 576 412 eurot. Rahastajateks Ühtekuuluvusfond (85 protsenti) ja Keskkonnainvesteeringute Keskus (15 protsenti) keskkonnaprogrammi vahenditest.