Mille taha hakkavad ettevõtjad pakendiseaduse uute nõuete täitmisel takerduma?

Keda praegused muudatused kõige rohkem mõjutavad? Kellel oleks kindlasti vaja ennast muudatustega kurssi viia?

Muudatused mõjutavad ettevõtteid, kes müümiseks või tootmissisendiks pakendatud kaupu maale toovad või Eestis kaupa müües seda pakendavad. Ehk ettevõtted, kes pakendatud kaupa turule panevad (Eesti turul esmakordselt kättesaadavaks teevad) – nemad on pakendiseadusest tulenevalt pakendiettevõtjad. Pakendiseadusest tulenevalt on pakendiettevõtja isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa.

Muudatusi tuleb nii nendele ettevõtetele, kes täna on olnud pakendiaruande kohuslased kui ka neile, kes on seni jäänud alla koguselise miinimummäära (Eesti turul esmakordselt kättesaadavaks tehtud 100 kg plast- või 200 kg muud pakendit). Eriti palju küsimusi on olnud just alla miinimummäära jäävatel klientidel, sest nemad peaksid oma pakendiarvestuse infot hakkama edastama ka pakendiregistrisse või siis taaskasutusorganisatsioonile.

Kui te ostate Eesti ettevõttelt midagi, siis te ise aruannet esitama ei pea, sest seda on teinud juba keegi teine. Näiteks kui Äripäev müüb raamatuid ja saadab neid postiga kliendile, siis peaks Äripäev ka pakendiaruannet tegema.

Kes pole kindel, kas pakendiaruandlus neile laieneb, siis saab ka helistada meile Eesti Pakendiringlusse ja üle küsida.

Kuna seminarile on registreerunud palju ettevõtteid, kes juba on pakendiaruandeid pikka aega teinud, siis seminaril räägin ka muudest pakendiseadusest tulenevatest muudatused nagu korduskasutuspakendi aruandlus, pakendi ja pakendijäätmete vältimine ning ühekordselt kasutatavate plasttoodete turule laskmise piirang, ühekordsete plasttoodete aruandlus, tarbijate teavitamine pakendite tasuta tagastamise võimaluse kohta jmt.

Alla miinimumnormi jäävatele ettevõtetele, kellel pole olnud kohustus pakendiaruannet seni esitada, on olnud pakendiarvestuse kohustus, kuid nagu oleme aru saanud, siis paljudel seda ei ole ning nüüd on paljud sellega hakanud tegelema. Kui pakendiaruande esitamise kohustus on ettevõtja jaoks tekkinud ning ettevõte on taaskasutusorganisatsiooniga liitunud ja esitab pakendiaruandeid, siis saab ettevõte ka oma liigiti kogutud pakendid organisatsioonile üle anda.

Kõige keerukam on tavaliselt esialgu pakendite arvestussüsteemi loomine ja koguste andmete saamine. On tõsi, et selle sisseseadmine ettevõttes võib esialgu võtta omajagu aega, ent kui kord on läbi mõeldud, et millise pakendiga on tegu ja kuidas see ettevõttesse jõuab, siis edaspidi on pakendiaruande koostamine juba lihtsam. Kõige sagedamini on küsimusi selle kohta, et mida pakendiks loetakse ning kuidas saada teada kogused pakendiaruande esitamiseks. Mõlemal juhul oleme oma klientidele heal meelel nõustamisega abiks.

Meie senise kogemuse põhjal tehakse puuduste avastamisel ettekirjutus ning antakse aeg puuduste kõrvaldamiseks. Ettekirjutuse täitmata jätmisel on riikliku järelevalve korras õigus määrata sunniraha suuruses kuni 32 000 eurot.

Pakendi ja pakendijäätme andmete õigsuse ja esitamise üle teostavad riiklikult järelevalvet Keskkonnaamet ning Maksu- ja Tolliamet.

Alla miinimumnormi jäävatele ettevõtetele, kellel pole olnud kohustus pakendiaruannet seni esitada, on olnud pakendiarvestuse kohustus, kuid nagu oleme aru saanud, siis paljudel seda ei ole ning nüüd on paljud sellega on hakanud tegelema. Kui pakendiaruande esitamise kohustus on ettevõtja jaoks tekkinud ning ettevõte on taaskasutusorganisatsiooniga liitunud ja esitab pakendiaruandeid, siis saab ettevõte ka oma liigiti kogutud pakendid organisatsioonile üle anda.