Eesti on alati olnud põllumajandusmaa, kus kohalik liha, piim, munad ja kartul on juba sajandeid taganud meie rahva toidulaua ja toetanud kultuuri. Põllumajandus on ja jääb meie maaelu ja majanduse oluliseks alustalaks. Aga meil puudub pikk plaan, sõnas Eesti Tõusigade aretusühistu juht Anu Hellenurme avades Roostal Seakasvatuse konverentsi.
- Eesti Tõusigade aretusühistu juht Anu Hellenurme. Foto: EPKK
Ometigi ei maksa meie sajandite pikkune traditsioon, kogemused ja teadmised punast krossigi, kui me praegusi trende nii majanduses kui riigi juhtimises muuta ei suuda, nentis Anu Hellenurme ja tõi näite meie kaitseväest. „Eesti kuulub NATOsse, mis pakub meie riigile eriti tänases geopoliitilises olukorras elutähtsat kaitset sõjaka naabri eest. Kuid vaatame korraks tõsiasjale otsa – täna sööb Eesti Kaitseliit Rumeenia päritolu toidupakke. Mis takistab, et NATO toidupaki valmistajaks oleks Eesti? Miks ei võiks meie oma toit, mis on toodetud siin, meie põldudel ja farmides, olla ka NATO toidupakkides? See on tegelikult osa märksa laiemast küsimusest, millele peame leidma vastuse. Miks ei võiks mitte ainult kaitsevägi, vaid ka iga lasteaed, kool ja haigla süüa kohalikku toitu,“ tõi ta näite.
Seotud lood
Tööjõupuudus põllumajandussektoris ja pidev vajaduste muutumine süvendab lõhet põllumehe ning tarbija vahel, mille tagajärjeks on usaldamatus ja teineteise mittemõistmine. Seetõttu on põllumajandussektoris üha olulisem pöörata teadlikumalt tähelepanu erinevatele aspektidele.