Inglismaa Viljelusvõistluselt toodi koju esikoht

Baltic Agro nõustajate eestvedamisel on Inglismaa Viljelusvõistlusel YEN osaletud kokku kaheksa põlluga. Ettevõtte Luunja Mõis OÜ üks ja sama põld on ainsana võistlusel osalenud kahel korral.

Võistlemine talinisu kategoorias käib kahel eesmärgil – kes saab kõrgeima saagikuse ja kes jõuab põllu reaalse saagikusega võimalikult lähedale selle põllu arvutatud potentsiaalsele saagikusele. 2019. aastal jäime 9,7 tonnise hektarisaagiga 270. kohale. Potentsiaalseks saagiks arvutati 20 t/ha. Lihtne arvutus näitab, et saavutasime 49% potentsiaalsest saagist. Nõustajate ja teadlaste abiga uuriakse põhjalikult põllumuldasid ja ilmastikuolusid ning selle alusel arvutatakse potentsiaalne saak. 2019. aastal võideti YEN’il esikoht saagikusega 16,3 t/ha.

Esimest korda võistlema minnes oli meie eesmärk võimalikult palju sellest õppida. Me osalesime täiesti tavapäraste tugevate tootjate enda skeemidega ning meid huvitaski see, kus me praegusel hetkel sellel võistlusel positsioneerime. Tagasiside raport oli tõeliselt mahukas. Pärast saagi koristamist võetud teraproovid näitasid kaaliumi, tsingi ja vase defitsiiti, samade elementide puudused esinesid ka leheproovides. Mullastiku osas toodi välja nii madalapoolne pH, kui ka saviosakeskste osakaal. Kui me võrdlesime enda tulemusi teiste osalejatega, siis terade arv pähikus oli meie taimedel tunduvalt madalam. Suur saak on seotud suure maapealse biomassiga. Välja toodud biomassi madalapoolne näit oli ilmselt seotud mikroelementide defitsiidiga, mis pärssisid taimede võrsumist.

Vahepeal jõudsime mitmel korral võistlusel osaleda teiste põldudega ja kogemusi koguda. 2024. aastal uuesti Luunja Mõisa põlluga võistlusele minnes seadsime eesmärgiks jõuda kaugemale kui 49% potentsiaalsest saagist. Ka sel korral ei olnud meil ambitsioonikat eesmärki poodiumikoha võtmiseks, sest me olime teadlikud võistluspõllu kergemapoolsest lõimisest ja puudus ka orgaanilise väetise kasutamise võimalus, mis on tippsaakide eelduseks põuastel hooaegadel.

2023. aasta sügsel lasime võistluspõllu ära skänneerida ning võtsime uued mullaproovid. Mikroelemendid tsink ja vask ei jõua taimedesse, sest nende elementide tase oli mullas madal. Veel pärssis nende mikroelementide kätte saamist mullast looduse poolt antud kõrge fosfori sisaldus mullas. Kaaliumi omastamist mullast pärssis madal Ca-sisaldus, mis viis nende elementide omavahelise suhte optimaalsest kaks korda kitsamaks.

Põld sai lubjatud mullaparendajaga Enefix, vajaduspõhisel lupjamisel kasutati kahte erinevat normi 2,5 t/ha ja 3 t/ha. 35% põllust optimaalse pH tõttu lubiainet ei vajanud. Juba kevadeks tõusis mulla pH 5,5 pealt 6,1-le (lubjatud alalt võetud mullaproovide tulemused keskmiselt). Kiire tõus oli ka kaltsiumi osas, kuid kaltsiumi ja kaaliumi omavaheline suhe jõudis optimaalsele tasemele alles 2024. aasta sügisel.

2019. aasta saagist võetud teraproov näitas kaaliumi taset alla kriitilise piiri. Pärast Ca:K suhte paranemist ja lehekaudset toetamist kaaliumiga paranes K tase terades 30% võrra. Kahjuks jäi vask defitsiitseks elemendiks kogu kasvuperioodi vältel. Eestimaa muldades esineb palju vase defitsiiti. Sellises olukorras toob lehekaudne vasega toetamine oodatud tulemuse vaid siis, kui me kasutame miinimumnormidest suuremaid norme.

Väga oluline on vase optimaalne tase võrsumisfaasis. Sellest on vähe abi, kui tase normaliseerub kõrsumise keskpaigaks või hiljem, kuna selle ajani on taim kasvanud vasepuuduses ning see on jõudnud negatiivselt mõjuda taimede võrsumisele ja terade arvule pähikus.

Aprilli alguses pritsiti põllule aminohapete ja toiteelementide segu Ruter AA. See aitas vastu pidada kevadistele temperatuurikõikumistele. Aprillikuus said taimed mitmel korral kasvuhoo sisse ning sellele järgnes stressitekitav öökülm.

Kahel korral kasutati paagisegu partnerina aminohapetesegu Delfan Plus. Kasvuregulaatoritega koos soovitame kasutada Delfan Plusi kulunormi 0,5 l/ha. Öökülma jagus ka veel maikuusse (9. mail -5 kraadi). Külmastressist kiiremaks välja tulemiseks kasutasime Delfan Plusi topeltnormi, muidu võib taastumine kesta mitu nädalat.

Kuu lõpuks läks olukord veel keerulisemaks, sest ilmateade prognoosis kõrgeid temperatuure ning põlluilmajaam luges maikuu sademete hulgaks vaid 2,5 mm. Aimasime eesolevat keerulist perioodi taimede kasvuks ning pritsisime põllu üle tootega Phylgreen.

Looduslik pruunvetika ekstrakt Phylgreen hoiab taime stressivaba. Phylgreeni pritsimiseks on parim aeg 2-6 päeva enne stressiperioodi, mõju kestab 10-15 päeva. Olenevalt tingimustest ja nende raskusest võivad taimed kerget stressi tunda, kuid sellest väljatulek on kiire, taimed alustavad varem toitainete omastamist ja fotosüntees on intensiivsem.

Võrreldes aastaga 2019 parandasime oma tulemust 400 kg võrra. Kui aga võrrelda kahte aastat omavahel, siis 2024. aasta hooajal oli kindlasti rohkem saagikusele negatiivselt mõjunud tegureid nagu korduvad kevadised öökülmad, sademetevaene maikuu, kolm nädalat varasem saagikoristus, jaanuari alguse suured öökülmad lumeta maal.

YEN võistluse pikaajalise kogemuse põhjal väidetakse, et taimede ideaalset toitumist on peaaegu võimatu saavutada, enamikel juhtudel esineb ühe või mitme elemendi defitsiiti. Aga kui me toidame taimi lehtede kaudu läbi teadliku tegevuse, siis see on kasumlik tegevus, isegi siis kui me ei saavuta ideaalset toitumist.

Kõrgete saakide saavutamiseks peetakse kriitilise tähtsusega teguriks mulla veehoiuvõimet. Nende teadmiste põhjal usutakse, et Inglismaal 12 tonnise saagi kasvatamiseks on tarvis mulla veemahutavust 400 mm ja lisaks sademeid aprillist juulini 200-250 mm (meie võistluspõld sai sellel perioodil sademeid 270 mm, kõigi osalejate keskmisena saadi 300 mm). Hooaja sademetest kaks korda rohkem vett tuleb põllul endal hoida mullas pärast talve lahkumist. Seega on väga oluline mulla veehoiuvõime parandamine.

Mullaomaduste parandamiseks kasutasime võistluspõllul bakteriliike, mükoriisaseeni ja vitamiine sisaldavat toodet Biospektrum, tänu millele paranevad mulla füüsikalised omadused, toiteelemendid muutuvad taimedele paremini kättesaadavaks. Tõestust leidis väide, et toote kasutamisel paraneb mulla loomulik kaitsevõime haigustekitajate vastu.

Varakevadel võtsime põllust mullaproovid ning kordasime proovide võtmist samadest kohtadest pärast Biospektrumi kasutamist. Tulemused näitasid haigustekitajate taseme langust pärast Biospektrumi pritsimist.