• 06.02.24, 09:55

Madis Tilga: kala eest 5000 eurot

Puhas energeetika ja targalt juhitud biomajandus on tulevikukindla majanduse alustalad, kirjutab Madis Tilga Äripäeva arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Madis Tilga: kala eest 5000 eurot
  • Foto: Erakogu
Nii mõnedki kalakasvatajad ja kalatööstused on aru saanud, et ainult fileed müües enam ei arene ja uut jõukust ei loo. Seni on fileed peetud kala kõige väärtuslikumaks osaks. Nüüd võib juba näha, kuidas kala kõrvalsaadused ületavad filee hinda kordades.

Seotud lood

TOP
  • 13.12.23, 09:30
Kalakuningas võttis Läänemaa ettevõtjate tipus mitu kohta enda kätte
Läänemaa ettevõtete TOPi valitsev kalakuningas Raivo Baum usub, et sektori edu tuleb kogu ahela kontrollimisest.
Uudised
  • 18.12.23, 09:30
Millised tuuled puhuvad rannakaluritele 2029. aastani?
Riik on andnud Eesti kaheksale rannapiirkonnale võimaluse saada järgmise 6 aasta jooksul toetust kohaliku arengu strateegia koostamiseks ja elluviimiseks. Nendeks tegevusteks eraldatakse ligi 30 miljonit eurot. Rannapiirkondade toetusest pikemalt kirjutab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna peaspetsialist Margus Medell.
Uudised
  • 29.12.23, 09:01
Kuidas muutub kalapüük 2024. aastal?
Eestis on ligi 2400 kutselist kalurit ja üle 100 000 harrastuspüüdja, kes kasutavad meie ühist kalavaru. Igal aastal vaadatakse riigi tasandil kalavarude seis üle ja vajadusel muudetakse püügitingimusi. Millised muudatused ootavad kalureid uuel aastal? Sellest kirjutab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalavarude nõunik Kaire Märtin.
Uudised
  • 11.01.24, 15:17
PRFoods müüb kalakasvatuse hoonestusloa
Kalatootja PRFoods otsustas kolmapäeval toimunud aktsionäride koosolekul müüa tütarettevõttele Saaremere Kala kuulunud kalakasvatuse hoonestusloa osaühingule Energy Port.
  • ST
Sisuturundus
  • 17.03.25, 14:40
Kuidas kaitsta oma põldu umbrohtude eest teadlikult ja ennetavalt?
Umbrohtude resistentsuse teemat hakkas Bayer Baltimaades põhjalikumalt uurima aastal 2017 ning sellest alates on analüüsitud 146 proovi, millest 83 protsendil tuvastati resistentsus. Baltikumis on kõige teravam probleem Leedus, kus on resistentsus tuvastatud juba viiel umbrohul. Kasvamas on see mure Lätis ning Bayeri agronoomid Tõnu Kastepõld ja Madis Kaljura nendivad, et valvel tasub olla ka Eestis.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele