Kuhu kadus meie talirapsi saak?

Talirapsi keskmine saagikus oli 2020. aastal 3,1 t/ha ja sealt edasi on rapsisaak vähenenud neljal aastal järjest. Peamine põhjus on muutunud kliima ning see on toonud kaasa ka suurema kahjurite surve.

Baltic Agro talveseminaril pööras Rapooli rahvusvaheline tootejuht René Brand tähelepanu üha pikemale ja soojemale sügisele. Selle tõttu lähevad taimed talvituma, kui on alanud varsumine ning talvitumise risk on suur.

Möödunud hooaja talveperiood ei olnud taimedele lihtne. Paljud Eesti maakonnad olid lumikatteta, kui jaanuari alguses saabusid miinuskraadid, mis ulatusid -27 tuulekülma kraadini. Negatiivseid tegureid järgnes veel. Kevadel esines öökülmasid kuni rapsi õitsemiseni. Mõnes piirkonnas lahkusid öökülmad alles 13. mail. Selleks ajaks on tavaliselt kolm pritsimise ringi neljast juba tehtud. See näitab, kui keeruliseks on läinud pritsimistööde ajastamine. Muutunud kliima tõttu on kasvanud ka kahjurite surve.

Antud näites on esimene pritsimine herbitsiidiga Korvetto teostatud 9. aprillil ning õitsemisaegne fungitsiid pritsitud 23. mail. Selle perioodi vahele jääb üle kümne öökülma. Rängim neist 9. mai ööl ja varahommikul, kus 7 tunni jooksul oli õhutemperatuur -4 kuni -7,3 kraadi vahel. Esimesed taimed olid alustanud õitsemist.

Öökülmade lõppedes tõusis päevakorda põud. Näiteks Tartumaal tuli maikuu jooksul sademeid vaid 2 mm. Talirapsi õitsemisperioodi lõppu kiirendas kuumalaine maikuu lõpus, mil temperatuurid tõusid üle 30 kraadi kümneks päevaks.

Kui talirapsil õnnestub talv üle elada, siis kevadperioodi ilmastik pakub üllatusi veel rohkelt. Saagikusele on need kahjuks negatiivse mõjuga.

Õnneks on põllumees harjunud erinevaid ilmaprognoose igapäevaselt vaatama. Kui me suudame ilmastikust tingitud stressi ette näha, võime päästa põllul kasvava saagi ja selle kvaliteedi.

Kasvatusskeemid on erinevad, kuid enne õitsemisaegset fungitsiidi tuleb taimekaitsepritsil olenevalt kahjurite survest põllul käia pritsimas vähemalt 2– 3 korda. Nendel kordadel pritsitakse ka boor, tihtilugu on see jaotatud 2 korra peale. Ühe korraga antav boori kogus kuni 250 g/ha on taimedele ohutu.

Talirapsi pritsimisel sobib esimeseks booriväetiseks Baltic Agro Boor, Baltic Agro B Mo, Detera Boron või Tradebor Mo. Booriväetis teiseks pritsimiseks võiks sisaldada pruunvetika Ascophyllum nodosum ekstrakti (Phylgreen B Mo või Naturamer RapsoBoost).

Boor on võtmetähtsusega rapsi õite viljastumisel ning seemnealgete ja seemnete moodustumisel. Boori defitsiidi korral väheneb kõtrade arv taime kohta. Boor on mullas hästi liikuv ja võib kergesti välja leostuda. Taimes ei liigu boor nii hästi ja seda eriti abiootilise stressi tingimustes. Boor sünergias molübdeeniga toetab taime efektiivset lämmastiku kasutamist.

Boori ja molübdeeni puudus esinevad tihti samaaegselt, kuna nende omastamisel on takistuseks nii kuivus kui kõrged temperatuurid. Boori kättesaamist pärsivad ka madalad temperatuurid ja liigniiskus.

Kui tavaliselt kantakse vesi ja mineraalained kogu taime ulatuses edasi tõusva voolu ehk ksüleemi kaudu, siis stressitingimustes mitte. Siinkohal tuleb appi pruunvetika ekstrakt.

Kui boor ja molübdeen lisada pruunvetika ekstraktile (Phylgreen B-Mo ja Naturamer Rapsoboost), siis moodustab pruunvetikas leiduv suhkrute ühend mannitool boori molekuliga kompleksühendi. Sel moel kantakse boor ja molübdeen taime juhtkudet floeemi pidi lehtedest teistesse taimeosadesse laiali ka keerulistes kasvutingimustes.

Phylgreen on pruunvetika ekstraktil põhinev looduslik biostimulaator, mis on saadud õrna ekstraheerimise käigus madalal temperatuuril. Tänu sellele säilitavad pruunvetikas olevad orgaanilised ained kõrge bioaktiivsuse. Toode on 100% lahustuv vedelekstrakt, mis sisaldab kõiki merevetika tähtsamaid looduslikke ja taimedele kasulikke ühendeid nagu vitamiinid, antioksüdandid, mikro- ja makrotoitained, aminohapped ja mannitool. Need aitavad tõsta taimede vastupidavust abiootilisele stressile ja kiirendavad taimede stressist taastumist, taimed alustavad varem toitainete omastamist ja fotosüntees on intensiivsem.

Phylgreen põhineb Põhja-Iirimaal Atlandi ookeanist käsitsi kogutud pruunvetikal Ascophyllum nodosum, kes kasvab seal karmides tõusu ja mõõna tingimustes. Mõõna ajal suvel peab pruunvetikas toime tulema kuivuse, kõrvetava päikese ja kõrgete temperatuuridega. Tõusu perioodil kasvab vetikas jääkülmas ookeanivees. Bioaktiivsed ained vetika koostises võimaldavad tal tugeva stressi tingimustes üle elada järsud temperatuuride muutused, UV-kiirguse ja teised stressifaktorid.

Varasemad katsed on andnud positiivseid tulemusi, kui tavaline booriväetis molübdeeniga on asendatud Phylgreen B Mo-ga. Näiteks 2021. a katses algas pärast Phylgreen B Mo pritsimist põud ning sellele lisandusid kõrged temperatuurid. Phylgreen B Mo-d saanud põlluosa andis Tradebor Mo-ga võrreldes 430 kg enamsaaki hektarilt. Tegelikult piisab vaid 10-20 kg enamsaagist, et katta ära pruunvetika ekstrakti sisaldava booriväetise lisakulu.

Parim aeg pritsimiseks on 2-6 päeva enne stressiperioodi algust. Selline ajastamine võib tunduda keeruline. Kuid kui vaadata eespool olevaid temperatuuride graafikuid, siis stressi tekitavaid asjaolusid (öökülm, põud) on nii palju, et võimatu on mõnda mitte tabada.

2015. ja 2020. aastal oli keskmine talirapsi saagikus Eestis üle 3 t/ha, olles kaks korda kõrgem kui möödunud hooajal (1,56 t/ha). Lootus on, et muster kordub ning 2025 hooaeg tuleb edukas!