Lillekasvatus vajab miljonites investeeringuid tehnoloogiasse

“Kui ma ütlen, et ma olen lillekasvataja, siis mõned arvavad, et ma olen muusikakooli juures olev tädi, kes lilli müüb. Tegelikult olen tööstusliku lillekasvatuse maaletooja,” jagas Nurmiko asutaja Jaak Ungerson “Võitjate põlvkonnad” saates müüte, mis tema äriga kaasas käivad.

Jaagu sõnul on tänane lillekasvatus väga seotud tehnoloogiaga. Tööstusliku lillekasvatuse juures on palju elektroonikat, mehhaanikat ning mehhaniseerimist, mis on ka suurimaks põhjuseks, miks kõik Ungersonide pere kolm poega on lillekasvatusäriga liitunud.

“Aiandit juhitakse tänapäeval arvutiga. Aiandi katusel on ilmajaam, mis annab arvutile signaali, kas avada või sulgeda automaatselt aknad. Kui läheb liiga jahedaks, siis lülitab arvuti katlamajad kütma, vajadusel reguleerib kastmist ning ei ole ka lillede kõhupeal tassimist, vaid kõik on tehnoloogiliselt maksimaalselt automatiseeritud,” tõi Jaak näiteid, kuidas kaasaegsed kasvuhooned robotite abil toimuvad.

Üks ruutmeeter nutikat kasvuhoonet maksab 400-500€. Nurmiko oli enne 2019. aastal toimunud põlengut, mis hävitas kogu aiandi, teinud nutikasvuhoone investeeringu 1,5 hektarile ehk ligi 7 500 000 € eest. Kuidas nad sellest suurest katastroofist ehk elutöö hävimisest pereettevõttena välja tulid ning praeguseks pool hektarit aiandit taastanud on, kuuled lähemalt juba pereettevõtlusele keskenduvast podcastist “Võitjate põlvkonnad”.

Saadet juhib Jana Palm.

Pereettevõtjate liikumist toetavad pereettevõtted Büroomaailm ja Terminal.

Fotol: Eesti tehnoloogilise lillekasvatuse maaletooja ning Nurmiko asutaja Jaak Ungerson.

Foto autor: Jana Palm