Viimase nelja aasta jooksul on alustatud Eestis umbes 250 kriminaalmenetlust, mis võiksid kuuluda Euroopa Prokuratuuri pädevusse, selgitas justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Kristel Siitam-Nyiri.
- Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Kristel Siitam-Nyiri rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis Euroopa Prokuratuurist. Foto: Erik Prozes
Siitam-Nyiri sõnul on enamik neist pettused ja kelmused, mis on seotud Euroopa Liidu rahast antavate toetustega – sageli on tegu just põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) pettustega.
Asekantsleri sõnul ennustas Euroopa Komisjon Euroopa Prokuratuuri (EPO) loomise ajal, et prokuratuuri pädevusse võiks kuuluda senise praktika järgi umbes 1000 asja viie aasta jooksul. Peaprokuröri Laura Codruţa Kövesi järelepärimiste põhjal sai aga järeldada, et novembri lõpus EPO alustamisel on laual juba umbes 3000 asja.
Kuna tööpõld võib olla suurem, kui arvati, on nüüd Siitam-Nyiri sõnul mureks eelarve: planeeritud eelarvega ei pruugi hakkama saada ja peaprokurör peab läbirääkimisi Euroopa Komisjoni ja teiste ametnikega, et eelarvet suurendada.
Mis on Euroopa Prokuratuur ning miks seda vaja on, rääkis Äripäeva hommikuprogrammis justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Kristel Siitam-Nyiri.
Intervjueeris Priit Pokk.
Kuula intervjuud siit:
Seotud lood
Eesti põllumehed saavad uue ülitõhusa teravilja fungitsiidi, milles sisaldub tipptasemel Inatreq™ active toimeaine – keemia, mis põhineb looduslikult esinevatel mullabakteritel.