Eesti Tõusigade Aretusühistu tegevjuhi Anu Hellenurme sõnul on seakasvatajate olukord aasta-aastalt halvemaks läinud. Niisugust sööda- ja energiahindade tõusu pole sektoris viimase kahekümne aasta jooksul nähtud.

- Eesti Tõusigade Aretusühistu tegevjuht Anu Hellenurme (vasakul) ja Vasula lihapoe esindaja Made-Britta Eensalu. Foto: Juuli Nemvalts
„Euroopa Liitu astudes lootsid Eesti seakasvatajad, et ühisturu võimalused laienevad ka nende sektorile, aga täna tõdevad seakasvatajad, et nii see pole kahjuks olnud ja äärmiselt raske on saada oma toodetega välisturgudele,” rääkis Hellenurme. Samas on Eesti tõuaretus ja sigade pidamine tipptasemel, usuvad asjaosalised.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Sektor vajab sealiha kvaliteedikava, see toob turule ühtlase kvaliteediga liha ning tarbijale kindlustunde, et liha on toodetud loomade heaolunõudeid ja häid tavasid järgides, tõdeti 27. aprillil toimunud sealiha kvaliteedikavade teemalisel arutelul.
Põllumajandustöötajad on läbi aegade olnud väga töökad ja positiivse eluhoiakuga inimesed. Nad on leppinud kitsendustega, on sõltunud poliitilistest otsustest ja konkureerinud vabaturumajandusega, kus ettevõtlustingimused ei ole olnud võrdsed. Nad ei hädalda kunagi ilmaasjata, aga nüüd on olukord sellisesse punkti jõudnud, kus tuleb olukorrast rääkida, et see jõuaks avalikkuseni. Mõelgem kaasa?
Üle kahekümne aasta loomasöötasid müüvat ettevõtet OÜ Anu Ait juhtinud Anu Hellenurme, kes sel aastal sai ka Eesti Tõusigade Aretusühistu juhiks, märkis konverentsil Põllumajanduse Äriplaan 2022, et tarvis on kõigi osapoolte vahelist dialoogi teemal, millist siga me õigupoolest tahame.
Uus aasta algas fungitsiidide maailmas hea uudisega - Corteva Agriscience esitles 21. jaanuaril 2025 innovaatilist ja eriti tõhusat fungitsiidi Univoq.