Euroopa põllumehed avaldavad meelt, kuid Eesti omad mitte. Meil pole see probleem nii valus kui sealpool, rääkis Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äripäeva raadios.
- Põllumajandusettevõtja Tõnu Post sõnas, et ettevõte peab investeerima igal aastal. Foto: Liis Treimann
Põhjust hädaldamiseks ei ole, tõdes Post. Tal on praegu hea meel, et börsidel pole märgata toiduainehindade järsku langust.
Äri käib neil ka välisturgudel ja kaup ei seisa. “Me hoiame oma siseturgu ka, ülejäänu ekspordime,” sõnas Post. “Eksport on stabiilne, kaugemaid turge oleme ka leidnud, aga nendega on häda – kohale toimetamine võtab kaua aega,“ rääkis ta. Peamine eksportkaup on neil juust.
Miks Eestis põllumees ikkagi ei protesti, sellele küsimusele vastas Post intervjuus täpsemalt. Samuti tuleb juttu investeeringutest.
Intervjueeris Meelis Mandel.
Eesti põllumees ei streigi: probleem pole nii suur kui Euroopas
Seotud lood
Üle Euroopa toimuvad laiaulatuslikud põllumeeste meeleavaldused, ka meie naabrid Lätis avaldavad meelt. Miks see kõik toimub ja miks meie põllumehed vaikivad? Europarlamendi saadiku Jaak Madisoni sõnul peavad meie ettevõtjad esmalt endale otsa vaatama – orjarahva mentaliteedist tuleb lahti saada ja oma sõna maksma panna nii nagu seda teevad põllumehed Euroopas juba nädalaid.
Juba nädala on Saksamaa põllumehed üle riigi meelt avaldanud, blokeerides linnatänavaid, teid ja juurdepääse kiirteedele. Täna toimub Berliinis Brandenburgi värava läheduses protestinädala finaalina suur meeleavaldus.
Saksamaal algasid eile, 8. jaanuaril üle riigi põllumeeste massiivsed meeleavaldused, millega väljendatakse oma nördimust valitsuse kava vastu kaotada ära põllumajanduskütusele kehtiv aktsiisisoodustus. Saksamaa Põllumeeste Liidu ja selle piirkondlike liikmesorganisatsioonide koostöös alanud meeleavaldustel protestisid üle riigi kümned tuhanded põllumehed.
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?