Autor: Põllumajandus.ee • 10. september 2024

Aretustegevuses aitab saada täpsemaid ja kiiremaid tulemusi geenoomuuringud. Suurriikide loomakasvatuses on meetodit kasutatud juba viimased kümme aastat, kui hakati aretamises tegema vastavaid uuringuid. Eestisse on genoomuuringud jõudnud alles üsna hiljuti. Üheks takistuseks on olnud testide üsna kõrge hind, mis Bulitko sõnul on tingitud omakorda sellest, et meie loomade populatsioon on liiga väike, mis teebki testimise kalliks.

„Genoomuuringute pluss on kindlasti see, et me saame andmeid loomade kohta tunduvalt varem kui varasemalt. Kunstliku viljastamise tulemusi näeme alles viie aasta pärast, kui saame andmed selle pulli tütarde kohta, kelle seemendusmaterjali olime kasutanud. Genoomuuringud annavad meile võimaluse saada vastuseid juba kahe ja poole aasta pärast,“ osutas Bulitko.

Teine terav küsimus on looma tervis ja karjas püsimine. Praeguse kahe laktatsiooniga ei saa kuidagi rahul olla. Seda põhjusel, et loom on farmipidajale kõige kasumlikum just 3-4 laktatsioonil. Rääkimata sellest, et elueatoodangu rekordid kuuluvad aga lehmadele, kelle vanus oli karjast välja minnes 12-14 aastat.

Milliseks kujunevad lähiaastate piimaveisekasvatuse uued trendid saab kuulata Kasvupinnase saates, kus külalisteks on ETKÜ juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko ja aretusspetsialist/klassifitseerija Reet Härm. Saates arutletakse muu hulgas selle üle, millele tuleks keskenduda, kas kilogrammide suurendamisele või rasva- ja kuivaine tõstmisele piimas, ja kui superloomade tulemustest rääkida, siis kui palju mängib rolli geneetika ja kui palju oleneb loomakasvataja tegevusest?

Saadet juhib Juuli Nemvalts.