Foreko metsasektori juht Marti Piirimäe. Foto: Johanna Adojaan
“Positiivne stsenaarium eeldab kahte asja, mis iseenesest on üsna lihtsad – me fikseerime ära majandusmetsade osakaalu 70 protsendi juurde,” rääkis Piirimäe saates. Tema sõnul annab see metsaomanikule kindluse teha investeeringuid metsakasvatusse ja teiselt poolt annab ka tööstustele tooraine stabiilsuse ja võimaluse investeeringuid planeerida.
Vihmametsade kaitseks loodud direktiivi edasilükkamine Euroopas ei päästa veel pealtnäha vihmametsadega üldse mitte seotud ettevõtteid maailma teises otsas kohustusest koguda oma tarnijatelt kaupade kohta täiesti uut laadi infot.
Maaülikooli esitatud ettepanekuid kliimaseadusega seotud õigusaktide paketti suures osas arvesse ei võetud − kui metsandussektorilt oodatakse olulist panust, peaks seadustes olema ka selged juhised, kuidas seda saavutada, leidis Maaülikooli metsandus- ja inseneeria instituudi teadus- ja arenduskoostöö juht Marku Lamp.
Kliimaministeerium tutvustas kooskõlastusringile saadetud looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muudatuste paketti, mis tooksid metsandusse puupõllud, rohkem püsimetsandust ja lageraie keelu kaitsealadel. Kaitse all olevate alade pindala kasvab kuni 30% Eesti maismaast, kuid mitte rohkem.
Tööjõupuudus põllumajandussektoris ja pidev vajaduste muutumine süvendab lõhet põllumehe ning tarbija vahel, mille tagajärjeks on usaldamatus ja teineteise mittemõistmine. Seetõttu on põllumajandussektoris üha olulisem pöörata teadlikumalt tähelepanu erinevatele aspektidele.