CM: täppisviljelus on veel arendamata reserv

„Iga põld oma piirides on erinev nagu kariloomadki karjas, kuid kui loomakasvatuses on täna juba igale loomale kinnitatud andur, mis analüüsib tema tervist, viljakust ja söötmisvajadust, siis põllumajanduses oleme selles osas veel lapsekingades,“ ütleb AS-i Tatoli insener Jaanus Kilgi. „Edukaks põlluharimiseks on Eestis olemas nii tehnoloogia, sordid, väetised kui ka kemikaalid, kuid seni on kasutamata reserviks jäänud täppisviljeluseks vajalikud juhtseadmed, tarkvara ja täiendav mõttetöö.“

Täppisviljelus algab saagivõtmisest – GPS-seadmete ja mullaproovide järgi tehakse täpselt kindlaks, milline ala põllust andis rohkem saaki ja milline vähem. Selle järgi arvutab programm välja, kas väetamisnormi tuleks muuta ning annab teada, miks on saagikus põllul kõikuv.

Kuigi muld varieeriub ühe põllu ulatuses väga palju, tehakse tööd reeglina põllu pindala järgi, jälgimata, mis toimub põllu erinevates kohtades. Et põldu saaks vastavalt selle osade vajadusele harida, on tarvis täiendavaid GPS-iga varustatud juhtimisseadmeid ja spetsiaalset tarkvara, mis analüüsib mulda ja taimi. Lisaks väetise kasutamisele arvutab programm välja kõige optimaalsema sõidugraafiku, andes põllumehele kokkuhoiu nii aja kui ka kütuse osas ning tõstes nii tootlikkust. Automaatroolisüsteem juhib masinaid juhi oskustest sõltumata, jätma vahele pritsimata ala ning hoidudes liigsest väetamisest, mis võib tekitada looduses suuri probleeme ja vilja lamandada.

Üldjuhul annab põllu paljusid vigu nagu mulla liigset happelisust, vms parandada. Samas ei pruugi talvel viimase saagi järgi väljaarvutatud väetamisplaan olla kevadel seoses ilmastikuolude või taime kasvustressiga enam objektiivne, vaid selleks on vajalik andur, mis mõõdab taime toitumisastet ja mulla seisukorda reaalajas.

„Kindlasti pole vaja selleks osta uusi kalleid põllutöömasinaid, vaid piisab seadmetest, mida on lihtne paigaldada ja tõsta minutite jooksul ühelt masinalt teisele. Suurte mahtude juures on väetamise puhul ka 5% kokkuhoidu suur number, aga praktika näitab, et täppisviljelus võib hoida väetistelt-kemikaalidelt kokku isegi kuni 15-20%,“ räägib Kilgi ja lisab, et kuigi sageli peetakse täppisviljeluse all silmas ainult roolimist ja GPS-i, hõlmab see tegelikkuses põldude hindamist, uurimist ning koguni maaparandustöid.

Millal hakkab põllumees raha lugema?

Kilgi sõnul puuduvad Eesti põllumeestel konkreetsed kogemused, kas ja kui palju täppisviljelusseadmeid kasumit annavad. Kolm aastat tagasi alustas Eesti Maaülikool projektidega, kus katsetatakse täppisviljeluse põhimõtete paikapidavust ja praktilist kasutatavus meie põldudel, kasutades sealhulgas ka AS Tatoli esindava Ameerika ettevõtte AgLeader Technology Inc. täppisviljelusseadmeid.

„Eestis puudub kahjuks sellealane objektiivne nõuandeteenus, kuid usun, et Eesti Maaülikooli spetsialistidelt saab kindlasti vajalikku informatsiooni ja julgustust. Mida rohkem areneb meie põllumees, seda enam areneme ka meie, põllumajandustehnoloogia maaletoojad ja müüjad,“ ütleb Kilgi ja lisab, et ideaalses põllumajapidamises võiks olla palgal spetsialist, kes igapäevaselt kogutud andmeid ja pildid läbi vaatab ning vastavalt mullaproovidele ja muudele andmetele ning otsuseid teeb või soovitusi annab, kuidas ja millega kultuure väetada ning edasi toimetada. Kui tema ülesanne oleks ka seadmed käigus hoida ja vajalikud muutuva normiga töötlemiskaardid koostada, oleks see lisa-ametikoht pigem tulu, kui kulu.

 

 

 

 

 

 

 

 

„Teisest küljest toob tarkvara välja ka kitsaskohad ning annab põllumehele teada, mis on tema kõige suuremad kuluallikad ning millised kulutused on olnud põhjendamatud. Julgen väita, et täppisviljelusseadmete kõrge hind on näiline – tegelikult peab uskuma, et sealt saadav kasu on suurem. Näiteks võiks põllumees osta sügisel julgelt 5% tavapärasest väetisest vähem ning selle raha investeerida nutikatesse seadmetesse, mis teevad töötamise mõnusamaks, täpsemaks, kiiremaks, efektiivsemaks ning soodsamaks. Igal juhul teenivad täppisviljelusseadmed end kiiresti tasa,“ kinnitab Kilgi.

Vaata lisa: www.tatoli.ee