CM: farmi täppispidamissüsteem AfiMilk analüüsib iga lehma piima igal lüpsikorral

„Eestis on Euroopa keskmisega võrreldes suuremad farmid, kuid meie kogemus on näidanud, et siin alahinnatakse sageli automaatse andmekogumise ja karjahalduse tarkvara võimalusi. See on seotud enamlevinud süsteemide vähese täpsuse ning kasutuse keerukusega,“ kõneleb AfiMilki esindaja AS-i Dimela arendusjuht Kaido Kasak.

AfiMilk süsteemi kõige suuremaks erinevuseks teiste süsteemide seas on, et iga lehma piima analüüsitakse igal lüpsikorral ning see võimaldab avastada kõrvalekalded söötmises või looma tervises enne, kui jõuavad välja areneda kliinilised nähud. „Teine moodne täppispidamissüsteem ei analüüsi kõikide lehmade piima kõigil lüpsikordadel, vaid valib keeruka bioloogilise mudeli alusel iga kord välja lehma ja lüpsikorra. See on ka mõistetav, kuna analüüsid maksavad ja kõigi lehmade piimaanalüüs oleks mõeldamatu, kuna nende analüüsimine toimub nn märja keemiaga. AfiMilk süsteem analüüsib piima spektromeetriliselt ehk nn kuiva keemia abil, mille puhul pole mingit reaktiivide ega piima kadu,“ selgitab Kasak.

Lisaks eristab AfiMilki analoogsetest süsteemidest palju täpsem innatuvastus, sest lisaks tavapärasele liikumisaktiivsuse registreerimisele jälgitakse lehma käitumist üldisemalt, samuti puhkeaja pikkust, lamamaheitmise kordasid jne.

Tänaseks on Dimela paigaldanud Lätis juba kaks karja täppispidamissüsteemi ning läbirääkimised käivad ka mitme Eesti karjakasvajaga. „Süsteemist parema ettekujutuse saamiseks viime potentsiaalseid kliente Läti põllumajandusülikooli lauta, kus saab sellega täpsemalt tutvuda. Eks kohapeal saadud muljed ja ettekujutus kaaluvad üles kõik teoreetilised selgitused ning pildipresenteerimised,“ räägib Kasak ja lisab, et seni on tagasiside olnud väga positiivne.

Lätis õppelaudaga tutvumas käinud Järvamaa Kutseõppekeskuse õppefarmi juhataja Mae Alviste nendib, et süsteem jättis väga hea mulje. „Mulle meeldis kogu see lüpsikeskuse kujundus, et keskus oli lüpsjate jaoks lihtsasti mõistetav ning minimaliseeritud olid inimfaktorist sõltuvad vead. Ideaalis võiks ka meie kutseõppekeskuse laudas olla selline tänapäevane täppispidamise süsteem, mida saaks huvilistele tutvustada ning kus õpilased saaksid reaalselt uuemat tehnoloogiat õppida.“

 

 

 

 

 

 

 

Alviste sõnul jättis positiivse mulje, et süsteem on välja arendatud veterinaaride poolt. „Väga hea on pidev rasva- ja valguprotsendi määramine, samuti innaavastamise tõenäosuse täpsus. Üldse tundus, et sellest programmist on võimalik välja lugeda palju põnevat infot, mis karjakasvatajaid aitab.“

Eestis on Euroopa suuremad karjad

„Eesti piimakarjakasvatajad on olnud uskumatult tublid ja kahe aastakümnega on läbitud hämmastav areng. Tänaseks on meil Euroopa kõige suuremad karjad, piimatoodangult lehma kohta oleme Euroopa Liidus 28 riigi seas Saksamaa järel 10. kohal,“ ütleb Kasak.

Maailmas tervikuna on absoluutne liider Iisrael, kus karja täppispidamist rakendatakse 85 protsendil karjadest, millest omakorda 75% kasutavad AfiMilk süsteemi. Tänu loomade tervise paremale jälgimisele elab Iisraeli lehm keskmiselt 3,5 laktatsiooni vanuseks, lisaks on Iisraeli lehma keskmine toodang Euroopa Liidu keskmisest tervelt viis liitrit kõrgem. Eestis on keskmiseks laktatsioonide arvuks kõigest 2,5. Loomade karjaspüsimise pikendamine on üheks majandusliku edu võtmeteguriks. Selle saavutamiseks on Afimilk täppispidamise süsteem asendamatu abiline.

„Tarkvara koostab igal päeval nimekirja tähelepanu vajavatest loomadest, säästes sellega farmeri aega ja vaeva probleemsete loomade leidmisel,“ kirjeldab Kasak. „Süsteemi oluliseks komponendiks on üldine planeerimismoodul, mis võimaldab seada konkreetseid majanduslikke eesmärke nii üksiku lehma, loomaagrupi, terve farmi või farmide kompleksi kohta ning jälgida nende eesmärkide saavutamist.“

Lisainfo ja kontakt: Kaido Kasak; AS Dimela, tel 7390659, 5034061, e-post: [email protected], www.dimela.ee