CM: Kuidas vähendada mastiidist tingitud majanduslikku kahju?

Eestis ehitatakse järjest uusi piimafarme, samuti muutuvad piimakarjad üha suuremaks. Piimatoodangu kasv avaldab otsest mõju lehma tervisele.

Eelpooltoodu valguses on oluline suurendada piimafarmide omanike teadlikkust loomahaiguste ennetamise vajalikkusest ning selgitada, miks peab iga piimafarmi omanik karja tervise edendamisega süsteemselt tegelema. Eestis püsib lehm karjas keskmiselt 2,3 laktatsiooni, mis on selgelt liiga lühike aeg, kuna rahalises mõttes hakkab lehm investeeringut tagasi teenima alles 3. laktatsioonist.

Suvine soojus ja niiskus põhjustab juulis-augustis lüpsikarjas lisaks kuumastressile ka tavapärasest rohkem mastiidipuhanguid, mis põhjustab piimafarmile otsest majanduslikku kahju. Seega on igati õige aeg antud teemat käsitleda.

MASTIIDI MÕJU:

Kõige suuremat rahalist kahju põhjustav haigus piimakarjas.

- Kliiniline juhtum kuni 350 EUR/lehm aastas;

- Subkliiniline juhtum kuni 120 EUR/lehm aastas.

Mastiidist tingitud rahaline kahju jaguneb järgmiselt:

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Nagu juuresolevalt skeemilt näha, on kaks kõige suuremat rahalist kulufaktorit piimatoodangu langus ja loomade karjast väljalangemine praakimise läbi.

Piimatoodangu langus on tingitud udara näärmekoe kahjustustest. Kahjustused tekivad nii kliinilise mastiidi kui ka subkliinilise mastiidi tagajärjel. Kuigi üks kliinilise mastiidi juhtum on rahalises väärtuses kulukam kui üks subkliinilise mastiidi juhtum, on valdava osa saamata jääva piima põhjuseks karjas olev subkliiniline mastiit. Põhjuseks on see, et  subkliinilist mastiiti on igas piimakarjas alati sagedamini kui kliinilist mastiiti. Subkliinilise mastiidiga lehmi laktatsiooni ajal enamasti ei ravita, kuna piimas väliseid  muudatusi ei märgata. Välja arvatud kontrolllüpsil kõrgenenud somatiliste rakkude näit (SRA).

Seega kõrgenenud SRA näit viitab piimatoodangu kaole ja on sageli praakimise põhjuseks.

Subkliiniline mastiit ühes karjas

Kontrollpäeva tulemuste põhjal on võimalik hinnata, kui palju piima jääb kõrge SRAga lehmadelt saamata. JKK on arvutuste aluseks võtnud raamatus “Herd Health and Production Management in Dairy Practice” (A. Brand jt) esitatud protsendid (Vissuke).

 

 

 

 

 

Seega vaatamata sellele, et subkliinilise mastiidi juhtum on võrreldes kliinilise mastiidi juhtumiga vähem kulukas, tuleb suurem osa kahjust just siiski just esimesest oma suurema esinemissageduse tõttu.

Kuidas vähendada mastiidist tingitud majanduslikku kahju?

Kontroll mastiidi üle = ennetustöö + arukas ravi  

Oluline on diagnoosida, langetada otsused ja rakendada need praktikas.

Remediumi loomahaiguste ennetamise ja ravi eksperdid teevad juba aastaid koostööd maailma juhtivate spetsialistidega, rakendades kaasaegseid mastiidi järelvalveprogramme ka Eesti piimafarmides. Tulemuseks on mastiidist tingitud praakimiste vähenemine, piimatoodangu kao vähenemine, tervete lehmade osakaalu suurenemine ja piimakvaliteedi paranemisest tingitud tulude suurenemine. Tänu karja paremale tervisele muutub piimafarm efektiivsemaks.

 

 

 

 

 

Ülaltoodud andmetest on näha, et 2013. aastal karjas olnud 470-st lehmast praagiti 10%  sigimisprobleemide tõttu ja 11% jalgade probleemide tõttu. Kõikidest praakimispõhjustest  kokku moodustasid need vastavalt 25% ja 29 %.

Mastiitide osakaal lehmade praakimisel hakkas selles farmis langema pärast  Staphylococcus aureuse, koagulaasnegatiivsete stafülokokkide ning koliformsete mastiiditekitajate vastase vaktsiini kasutusele võttu. Vaktsineerimist rakendati koos samaaegselt teiste ennetusvahendite süsteemse kasutamisega. Väga oluliseks peeti ka lüpsjate erialast täiendõpet. 

Kokkuvõtteks

Mastiidi tõrjes on edu võimalik saavutada  kõikide arukate meetmete üheaegsel  rakendamisel. Mastiidiennetus eeldab alati väga põhjalikku koostööd farmiga ning personaalset andmete analüüsi. Kui soovite vähendada oma farmis mastiidist tingitud majanduslikku kahju, võtke ühendust:

Andres Kägu, loomahaiguste ennetamise ja ravi ekspert

AS Remedium, mob: +372 501 8032, e-mail: [email protected] 

Loomahaiguste ennetamise ja ravi ekspert Andres Kägu lõpetas 1986. aastal Eesti Maaülikooli veterinaaria teaduskonna loomaarstina, kuigi tema seotus maamajandusega ulatub veelgi varasemasse aega. Andres on pikka aega töötanud loomaarstina ning oma valdkonnas väga kogenud.

Andres väärtustab elukestvat õppimist, ta on läbinud arvukalt erialaseid täiendkoolitusi nii Eestis kui välismaal. Andres omab väga põhjalikke teadmisi, kuidas diagnoosida farmis kliinilisi mastiite, rakendada kaasaegseid mastiidikontrolliprogramme ja ohjata mastiite.

Sümbioos laiapõhjalistest teoreetilistest teadmistest ja aastatega kogunenud praktilistest töökogemustest annab Andresele oskuse näha farmi kui tervikut ja pakkuda lahendusi, mis maandavad loomade haigestumise riski ja tagavad maksimaalselt efektiivsed raviskeemid ja tulemused.

Rohkem infot AS Remedium kodulehelt: www.remedium.ee