Taimekaitse õigeaegse ajastamisega on kõik võimalik

„Tegelikult kartsin ma varem veidi rukkikasvatust, sest Eestimaal on igal aastal näha palju lamandunud rukkipõlde,“ tunnistab Vaarak, kes tuli paar aastat tagasi Savikoti Agrosse ettevõttest, mis rukkiga ei tegelenud. „Kuid kaks aastat on näidanud, et õigeaegse taimekaitse ajastamisega on kõik võimalik. Ja kui 2015. aastal ka absoluutselt kõik 156 hektarit ilusasti püsti jäid ja kombainer kiitust avaldas, oli hing tõesti rahul.“

Rukki puhul on oluline õigeaegne külviaeg. Savikoti Agro on külvanud rukist septembri esimesel dekaadil. Kuna rukis võrsub sügisel, siis õigeaegne külv annab rukkile võimaluse enne talvele vastuminekut luua 3-5 peavõrset ning koguda vajalikul hulgal varuaineid. Savikoti Agros kasvatatakse põhiliselt hübriidrukist, mille saagipotentsiaal on võrreldes liinirukkiga kõrgem. Viljelusvõistluse 2014. aasta esikoht, mil saagikus oli 9,3 t/ha, tuli Vaaraku sõnul kindlasti tänu eelviljale, milleks oli hernes. Sel aastal kasvatati ka veidi liinirukist ’Reeta’.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tänavu tõi Viljelusvõistlusel teise koha saagikus 9,83 t/ha. „Ilmastik oli teravilja kasvule soodne, oli parajalt jahe kevad ja mõnusalt sademeid. Aga tegelikult juhtus meil põllul väike äpardus  ?   esmakordselt külviku peal töötanud külvajal läks maha normist vähem seemet. Pelgasime, et nüüd jääb põllul üks kõrs teist taga ajama, kuid kevadel oli see rukkipõld teistest rukkipõldudest kordades ilusam. Ju oli rohkem ruumi võrsuda. Ja sellist hektari saagikust ei osanud lootagi.“

Viljelusvõistlusel osalemine on Vaaraku hinnangul hea proovilepanek ning uute tehnoloogiate katsetamine: „Aasta-aastalt tuleb uusi teadmisi ja kogemusi ning samas on kõik aastad väga erinevad. Võistluste juures on väga meeldiv tunnustus, kui õnnestub jõuda kõrgele kohale. Tunnustus tööle on ääretult oluline ja peamine edasiviiv tegur.“ Lisaks viljelusvõistluse teisele kohale oli Tuuli Vaarak tänavu ka Maaelu Edendamise Sihtasutuse parima taimekasvataja konkursil viie parema seas.

Ta lisab, et tema silmis on kõige suurema tähtsusega rukki puhul kõrretugevdamine ja Cerone on kasvuregulaatoritest parim valik.  Lisaks kasutas ta pritsimisprogrammis vedelväetist Ekolist Standard (6,0 l/ha) ja kiidab, et häid tulemusi on andnud ka Maximus ja Ekolisti leheväetised. „Agronoomina lisan neid leheväetisi igasse paagisegusse, kuhu vähegi saab. Eelmise aasta väikese äpardunud külvinormiga seoses olen sellel sügisel külvanud pool põldu soovitusliku normiga ja teise poole normiga, kus vähendasin külvinormi. Eks näeme, kuidas hübriidrukis ’Palazzo’ käitub.“

Eesti kõrgeima saagikusega rukkisort on ’Palazzo’

Oilseeds Trade müüb liinirukist ’Reeta’ ja hübriidrukist ’Palazzo’.

’Reeta’ on kõrge kvaliteediga toidurukis, mille saagikus on liinirukki kohta üsna kõrge. Savikoti Agros andis ’Reeta’ 2015. aastal keskmiseks saagikuseks 6,0 t/ha. Üldiselt on liinirukis karmide talvede suhtes vähem tundlik kui hübriidsordid.

Arendatud on aga ka hübriidrukki sorte, mis on hea talvekindlusega ja siinkohal võib esile tuua Eesti tingimustes vaieldamatult kõrgeima saagikusega hübriidrukki sordi ’Palazzo’. Seda tõestab ka selgelt asjaolu, et sellel aastal oli Viljelusvõistlus nn ’Palazzo’ sordi võistlus, kus kuuest osavõtjast viis osalesid ’Palazzoga’. Põldude keskmisena saime Savikoti Agros ’Palazzoga’ 8 t/ha kuivkaalus.

Aasta üllataja – suvioder ’Soldo’

Savikoti Agros kasvatatakse lisaks veel talirapsi, talinisu, otra ja põlduba. „2015. aastal andsid kõik kultuurid häid tulemusi, kuid kõige suuremad üllatajad olid taliraps, oder ja põlduba. Kõige positiivsema tulemuse andis suvioder ’Soldo’, mis andis 8 t/ha (aidakaalus) saagi. Koristust takistas küll vihmaderohke periood ja kindlasti oli seetõttu ka väike kadu, kuid meie eesmärk oli vili koristada oma kombainiga ja ka kõik oma kuivatis kuivatada,“ selgitab Vaarak.

Ka otrade puhul kasutati Savikoti Agros Ekolisti tooteid, Ekolist Standardi ja Ekolist Mikro U leheväetisi. Tegu on tugeva võrsujaga ja toitainete rohkuses üsna kõrge potentsiaaliga sordiga.

„Teise meie odrasordi ’Wolmari’ suureks plussiks on tema varajasus, kasvupäevade arv on 85 päeva. Koristuskonveieris on ta üks esimesi, mida saab koristama hakata. See tagab selle, et ’Wolmari’ järele jõuab kiirelt külvata kas talirapsi või muu talivilja. Teiseks suureks plussiks on tema hea seisukindlus, mille tagab sordi lühike kõrs. Kui eelmisel aastal saime ligikaudu 5,1 t/ha keskmisena, siis sellel aastal saime keskmiseks saagiks 6 t/ha ja oleme sordiga väga rahul,“ kirjeldab Vaarak.

Lisaks tegeleb Savikoti Agro edasi ka eelmisel aastal alustatud põldoa kasvatamisega. „Minu kui agronoomi silmade läbi on oakasvatuse kõige olulisem aspekt umbrohutõrje ning siinkohal pean kiitma herbitsiidi Fenix – paremat preparaati turul ei ole! Kui sellega 10 päeva pärast oa külvi ja enne taimede tärkamist taimekaitse teha, ei pea uba hakkama võõrkultuuridega konkureerima, mis võtavad temalt jõu ja lämmatavad ta. Meie põlduba ’Isabell’ andis sellel aastal põldude keskmisena välja 4,5 t/ha.“

Savikoti Agro kuulub koos veel seitsme Eesti kapitalil põhineva ettevõttega Oilseeds kaubamärgi alla. Tänu sõsarfirmade ühistegevusest tekkivale sünergiale suudetakse pakkuda peaaegu kõiki põllumehele vajalikke teenuseid ja tooteid.

Loe lähemalt: www.oilseeds.ee